Alık Shpekbaev jemqorlyqqa qarsy komplaensti engizý týraly aıtty
Ashyq dıalog alańynda shet elderdiń oń tájirıbesi boıynsha jeke sektorda sybaılas jemqorlyqqa qarsy komplaensti engizý týraly máseleler talqylandy.
Ótken jyldyń qazan aıynda Memleket basshysy sybaılas jemqorlyqqa qarsy novellalardyń ekinshi paketine qol qoıdy, onda komplaens sybaılas jemqorlyqtyń aldyn alý quraldarynyń biri retinde aıqyndaldy. Kvazımemlekettik sektor uıymdarynda qurylymdardyń komplaensin aıqyndaý týraly norma zańnamalyq túrde engizildi, jeke kompanııalar úshin olardy qurý quqyǵy bekitildi.
Búgingi tańda álemde uıymdardyń parasattylyǵyn qamtamasyz etýdiń negizgi quraly táýelsiz komplaens qyzmetteriniń táýekelderdi basqarý jáne ishki baqylaý sheńberindegi tıimdi qyzmeti bolyp tabylatynyn atap ótken jón.
Kezdesý barysynda sybaılas jemqorlyqqa qarsy komplaens ınstıtýtyn iske asyrǵan kompanııalar sóz sóılep, ózderiniń oń tájirıbelerimen bólisti.
Qatysýshylar sybaılas jemqorlyqqa qarsy komplaens-qyzmetter sybaılas jemqorlyq táýekelderin tómendetýge eleýli áser etedi degen pikir bildirdi. Іske asyrý satysynda olardyń «tártip ornatý» fýnktsııalaryn oryndaýdaǵy derbestigi men táýelsizdigi mańyzdy bolyp tabylady. Olardyń jumysy korporatıvtik mádenıettegi parasattylyq baǵytyndaǵy oń ózgeristerge áser etedi.
«Sybaılas jemqorlyqqa qarsy komplaens shyn máninde jumys isteıtin tetik bolýy jáne uıymdardyń korporatıvtik mádenıetiniń ajyramas bóligi bolýy osy jumystyń bárinde basty másele. Biraq bul úshin kóptegen jyldar boıy tıimdi bolatyn tetikti qarastyra otyryp, engizý kezeńinde aıtarlyqtaı kúsh salý qajet», - dedi Alık Shpekbaev.
Kezdesý qorytyndysy boıynsha birqatar kompanııalar óz qyzmetinde ımıdjdik táýekelderdi boldyrmaý úshin sybaılas jemqorlyqqa qarsy komplaens engizýge nıet bildirdi.