Áleýmettik salaǵa qarjynyń ásire kóp bólinýin quptamaımyn - sarapshy

Aragidik Úkimet jıyndary men Parlament qabyrǵasynda memlekettik bıýdjettiń máseleleri sóz bolyp jatady. Ásirese, keıingi jyldary bıýdjet tapshylyǵy basty taqyrypqa aınaldy. Endi jaýaptylar bıýdjettiń kem-ketigin qalaı tolyqtyrǵany jón? Kazinform tilshisi máseleni Ekonomıka ǵylymynyń doktory Atamurat Shámenovpen birge talqylady.

– Jalpy, keıingi jyldary Qazaqstan bıýdjet tapshylyǵy máselesine jıi ushyrasyp keledi. Sonyń áserinen Ulttyq qordan qarjy alý tyıylǵan joq. Qarjy mınıstrligi keler jyly qordan 2 trln teńge transfert tartýdy josparlaýda. Úkimet bıýdjet tapshylyǵy máselesine qarsy qandaı is-sharalar qabyldaǵany abzal?

– Meniń oıymsha, eń aldymen Úkimet bıýdjetke túsim jaıymen jaqsylap aınalysqany jón. Osy isti keıingi jyldary bosańsytyp alǵan sekildimiz. Salyq ákimshiligi degen túsinik bar. Pandemııa kezinen bastap shaǵyn jáne orta kásipke salyqtyq jeńildikter berilip, ýákiletti organdar bıznesti erkine jiberdi desek – artyq aıtpaımyz. Jeńildikterden keıin shaǵyn jáne orta bıznesti eshkim negizsiz teksere almaıtyn boldy. Al baqylaý bolmaǵan jerde salyq túsimderiniń az bolatyny daýsyz.

Buǵan salyq mádenıeti qalyptaspaǵanynyń da áseri bar dep topshylaımyn. Óıtkeni qaısybir kásipkerlikti alyp qarasańyz da, salyqtan jaltarýdy oılaıtyndar tabylatyny jasyryn emes.

Endi sandarǵa kóz júgirtip kóreıik, eldiń jalpy ishki óniminde saýda salasynyń úlesi – 53,5 paıyz. Qurylys salasy – 6, aýyl sharýashylyǵy salasy bar bolǵany 4,3 paıyzyn quraıdy. Resmı derekte jalpy ishki ónimdegi kásipkerliktiń úlesi 36,5 paıyz delingen. Óz basym osy statıstıkaǵa kúmánmen qaraımyn. Birneshe jyl buryn jeke otyryp úńilip, sandardy túgel sholyp qaraǵanymda 18-20 paıyz sheginde ekenin boljadym. Qazir de sol deńgeıden birshama asa qoıǵanyna senimim az.

Bilesiz be, damyǵan elderde bıznes jalpy ishki ónimniń 60-70 paıyzyn quraıdy. «Shved sotsıalızmimen» aty shyqqan Shvetsııada kásipkerler túgili qarapaıym azamattar tabysynyń 30 paıyzdan astamyn salyq tóleýge jumsaıdy. Al kásipkerleri óz eliniń aldyndaǵy jaýapkershiligin sezinedi, maksımaldy deńgeıde salyq tóleýge qarsy emes, tek memleket jumysyn erkin atqarýǵa múmkindik berse bolǵany. Al amerıkalyqtar úshin salyq tólemeý qylmys sekildi kórinis tapqan. Sondyqtan salyq mádenıetin jetildirý qajet-aq.

Bul tusta men tabysyna qaraı salyq tóletý ádisin maquldar edim. Kim baı bola túsedi – sol kóbirek tólesin! Osyndaı baqylaý aýqattylardyń múlkin zańsyz shetelge shyǵarýǵa da tosqaýyl qoıa alar edi.

– Osyǵan deıin Qazaqstan bıýdjetiniń 40 paıyzy áleýmettik salaǵa bólinip kelse, kelesi jyldan bastap bul mólsher 45 paıyzǵa jetpek. Jalpy, áleýmettik salaǵa qarjyny kóptep baǵyttaı berýdiń keri áseri bolmaı ma?

– Jańa aıtqanymdaı, bıýdjetti molaıtýdyń bir ádisi – túsimderdi kóbeıtý bolsa, ekinshisi, tıimdi jumsaý. Osy tusqa kelgende men áleýmettik salaǵa qarjynyń ásire kóp bólinýin quptamaımyn. Shyndyǵyn aıtaıyq, qazir osy salanyń ishinde qarastyrylǵan áleýmettik kómek ataýly osal toptardy emes, masyldardy qorǵaýǵa uqsap ketti. «Ómirde qıyn jaǵdaıǵa ushyraǵandar úshin» dep Arnaýly áleýmettik qyzmetti usynady. Tolyǵymen alyp tastaý kerek demeımin, áıtse de kómek túrlerin qysqartý qajet. Mysaly, kómek sanatynda tabysy tómen, eńbekke jaramsyz, asyraýshysy joq, jumyssyz, dekrettik demalys ispetti tolassyz toptardy qalyptastyrdyq. Odan qaldy aýyldyq jerlerde kásip ashamyn degender úshin grant bólý joldary shyqty.

Memlekettik áleýmettik saqtandyrý qory esebinen jumysynan aıyrylǵany úshin beriletin áleýmettik tólemder ótken jylmen salystyrǵanda kemi 31 paıyzǵa ósken, jalpy tólem bıyl qyrkúıekte 54,1 mlrd teńgeni qurapty. Nege? Óıtkeni bul tólemdi alý jeńildedi, tipti, portal arqyly onlaın ótinish berý ońaı.

Jańaǵy aıtqan Memlekettik áleýmettik saqtandyrý qory bıyl 1-toqsannyń ózinde 840 myń adamǵa kómek bergen. Áleýmettik aýdarymdar kólemi 144 mlrd teńgeden asady.

Jalpy, elimizde 34 túrli áleýmettik kómek bar eken. Sonyń ishinde 15 túri adamdy jerleýge baılanysty. Uly Otan soǵysy ardagerlerin, olarǵa teńestirilgenderdi, buryn qaýipti aımaqtarda jumys istegenderdi, áleýmettik járdemaqy alyp kelgenderdi jerleýge qarjy baǵyttalǵan. Osyndaı eleýsiz dúnıelerdiń ózi bıýdjet tapshylyǵyn arttyra beredi. Qarjy alaqanda emes, jumýly judyryqtyń ishinde bolǵany durys.

Negizi Úkimettegi kez kelgen bastama tolyqtaı taldanýy kerek. Bir bastama Eńbek mınıstrliginiń kózqarasynda tıimdi bolýy múmkin, alaıda qarjylyq turǵydan shyǵyndy talap etse she? Mundaı kelispeýshilik kezinde jańa bastamalardy qabyldaýdyń, ásirese áleýmettik kómek túrlerin kóbeıtýdiń reti joq. Menińshe, jańa jobalardy qolǵa alýǵa kelgende vedomstvolar bura tartýǵa qumar. Ózderiniń oılaǵany iske assa, ózge mınıstrlikterdiń ustanymy sáıkes kele me, kelmeı me – talqylamaıdy.

– Bıyl úshinshi toqsanda Qazaqstandaǵy ortasha jalaqy mólsheri 390 myń teńgeden asyp tústi. Bul sannyń kóbine shynaıy ahýaldan alys ekenin aıtýshylar bar. Al medıanalyq esepteý boıynsha, ortasha jalaqy 285 myń teńge tóńireginde eken. Negizi ortasha jalaqy qandaı ádispen eseptelgeni durys dep oılaısyz?

– Árıne, ortasha jalaqyny ár el óz betinshe túrli ádisterge salyp eseptep jatady. Qandaı jolmen sanalǵany emes, bar bolǵany arıfmetıka jóndi bolsa jetkilikti. Máselen, elde 10 mln adam jumyspen qamtylsa, onyń qanshasy memlekettik qyzmetshi (olardyń da sanatyn jiktep kórsetý kerek), muǵalim, dáriger nemese zańger dep tizbektep esebin shyǵarý kerek. Sodan keıingi is – bir de birin eleýsiz qaldyrmaı ár salanyń ortasha jalaqysyn anyqtaý. ıAǵnı, ortasha jalaqyny salalar boıynsha jiktegen jón. Aldymen ár salany bólek qarastyryp, onyń jalpy ishki ónimdegi úlesin zerdelep baryp qorytyndy shyǵarǵan abzal. Sol kezde shynaıy ahýaldyń beınesi shyǵady.

Biraq bul iste retsizdik kóp tabylatynyn aıtqym keledi. Mysaly, 200 myń teńge tóńireginde ǵana jalaqy alatyn elektrıkter óte kóp. Óz aýmaǵyna qarasty jelilerdi baqylaıdy, moıyndaryna úlken jaýapkershilik alǵan, jalpy ońaı jumys emes. Biraq energııa taratýshy mekemelerdiń basshylary aı saıyn birneshe mln teńge jalaqy alýy múmkin. Bir sala bolǵanymen, tabys alshaqtyǵy óte úlken, sonyń áserinen ortasha mándegi jalaqy túrlenip shyǵa keledi. Bul qaı salada da bar úrdis.

– Áńgimeńizge raqmet!