Áleýmettik tólemniń artýy JІÓ-ge keri áser etpeıdi – Ulttyq ekonomıka mınıstrligi

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat - QR Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń makroekonomıkalyq taldaý jáne boljamdaý departamentiniń dırektory Asqar Japarqulov áleýmettik tólemderdiń artýy jalpy ishki ónimniń kólemine qalaı áser etetinin aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde Qazaqstannyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń 2019 jylǵy qańtar-maýsymdaǵy damý qortyndylary jarııalandy.

Mınıstrlik ókili Asqar Japarqulov aıtýynsha jalpy ishki ónim kólemi 4,1 paıyzǵa ósken. Al ınflıatsııa ósimi 5,4 paıyzdy quraǵan.

«Kóptegen adamdar ınflıatsııa ósiminiń budan áldeqaıda joǵary ekenin aıtýy múmkin. Biz jalpy jekelegen baǵalar boıynsha emes, ortaq kórsetkishti alyp otyrmyz. Tutyný sebetinde 510 taýar bar. Sonyń bárin sanaǵanda osyndaı ortaq san shyǵyp otyr», - dedi ol.

Departament dırektorynyń aıtýyna qaraǵanda, jyl basynan beri áleýmettik baǵdarlamalarǵa basymdyq berilip, tólemderder men ótemaqylar kólemi artqanymen, bul Jalpy ishki ónimge keri áser etpegen.

«Áleýmettik tólemderdiń artýy Jalpy ishki ónimniń kólemin kóbeıtpese, kemitpeıdi. Óıtkeni halyqty tabysy artyp, kúnkóris deńgeıi kóterilse, ónimdilik te artady. Sondyqtan, álemýettik tólem JІÓ-di azaıtady degen túsinik bolmaýy kerek», - dedi Asqar Japparqulov.

Onyń aıtýynsha, negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestıtsııa kólemi 11,7%-ke ulǵaıǵan. Onyń málimetine súıensek, Ulttyq qordyń shetel valıýtasyndaǵy aktıvi 0,3%-ke ósip, 58,2 mlrd AQSh dollaryna deıin kóbeıgen.

«Qazaqstan ekonomıkasyndaǵy ósý dınamıkasy qurylystaǵy (11,1%-ke), saýdadaǵy (7,5%-ke), kólik salasyndaǵy (5,3%-ke), aýyl sharýashylyǵyndaǵy (3,8%-ke), ónerkásiptegi (2,6%-ke) jáne baılanystaǵy (1,7%-ke) ósim esebinen qamtamasyz etildi.

Al ónerkásip óndirisiniń kólemi ken óndirý ónerkásibindegi shyǵarylymynyń 2,1% deıin ulǵaıýyna baılanysty 2,6% ósti. Óńdeý ónerkásibinde óndiris bıylǵy 1-toqsanynda 1,6% - ten 3,4% deıin jedeldedi.

Saladaǵy oń serpin farmatsevtıkalyq ónimniń 19,5%-ke, jeńil ónerkásiptiń - 16,7%-ke, sýsynnyń – 15,8%-ke, mashına jasaýdyń – 13,4%-ke, munaı óńdeý óniminiń – 8,6%-ke, aǵash buıymnyń 5,8%-ke jáne metallýrgııa ónerkásibiniń 1,5%-ke ulǵaıýy esebinen qamtamasyz etildi», - dedi ol.

Сейчас читают
telegram