Áleýmettik saladaǵy memlekettik satyp alý rásimderinde problemalar kóp - depýtat
«Jańadan salynǵan mektepterdiń sapasy, jyl saıynǵy demalys kezindegi mektepterde jóndeýdiń ýaqytyly aıaqtalmaýy, ǵylymı ınstıtýttarymyz ben ýnıversıtetterdiń sapaly reaktıvter men qajetti qurylǵylardy satyp ala almaýy, bilim berý uıymdaryndaǵy kúzet qyzmetindegi tıimsizdik, beınekameralar men kúndelikti taýarlardyń sapasynyń tómendigi osy rásimderdiń tıimsizdiginen de dep aıtýǵa bolady.
Mekeme basshylary tańnyń atysynan kúnniń batysyna deıin aınalysatyndary osy sharýashylyq jumystary, basqasyna ýaqyty joq.
Árıne, bul jerde bárin basshynyń qolyna berýdi talap etip jatqan joq, satyp alý júıesine baqylaý, ashyqtyq kerek, sybaılas jemqorlyqty aldyn alý qajet. Biraq bul rásimder tıimdi bolýy tıis», - deıdi májilismen.
Ol mekemelerdiń qysta jylytý qazandyǵy janyp, mekemeniń shatyry ushyp ketse ony shuǵyl qalpyna keltire almaıtynyn mysalǵa keltiredi. Satyp alý rásimderi birneshe aılarǵa sozylyp, is sotqa ótip ketedi. Soǵan baılanysty máselelerdi der kezinde sheshý úshin sponsor izdeýge, aqsha jınaýǵa jáne basqa da áreketterge barýǵa májbúr bolady.
«Biz komıtettiń «Áleýmettik saladaǵy memlekettik satyp alý máseleleri jáne olardy sheshý joldary týraly» atty keńeıtilgen taqyryptyq otyrysyn ótkizdik. Oǵan depýtattarmen qatar Úkimettiń, ortalyq memlekettik jáne jergilikti atqarýshy organdardyń, sondaı-aq áleýmettik sala uıymdarynyń ókilderi qatysty.
Talqylaý nátıjesinde zańnamaǵa kelesi ózgeristerdi engizý usynyldy:
1. 100-500 AEK-ge deıin qarajat sheńberinde burynǵydaı bir kózden taýarlardy, jumystardy, qyzmetterdi satyp alý quqyǵyn berý (jyldyq sol taýarǵa berilgen bıýdjet sheńberinde bolsa).
2. Áleýmettik nysandarda tótenshe jaǵdaılar bolǵan kezde erekshe tártippen, jedel/satyp alý tártibin engizý.
3. Mektepter men mektepke deıingi mekemelerdegi kúzet qyzmetin satyp alýdy erekshe rásim arqyly ótkizý, tek qana kórsetiletin qyzmettiń quny emes, sapasyn, balalarmen jumys isteýlerine baılanysty qosymsha talaptarǵa saı bolýyn qamtamasyz etý. Jáne de ony bir degende 3 jylǵa kelisim shart jasap, birqalypty tártip engizgen durys, óıtkeni bilim berý mekemesiniń rejımi men erekshelikteri bar.
4. Ǵylym salasynda uzaq merzimdi satyp alý rásimderin salanyń erekshelikterine beıimdeý qajet. Mysaly, qurylǵylar men reagentter satyp alý 6 aıdan 1 jylǵa deıin sozylýy múmkin, sol ýaqytta sapasyn aıtpaǵanda ol zertteýdiń qajettigi de bolmaı qalady.
5. Densaýlyq saqtaý, mádenıet salalary boıynsha da biraz normalar usynyldy.
Árıne memlekettik satyp alý – kúrdeli sala, túıtkildi máseleler kóp. Sondyqtan sheshimderdi durys qabyldaýymyz kerek», - dep jazdy Ashat aımaǵambetov.
Depýtattar tıisti normalardy daıyndap, Úkimet qorytyndysyna jiberdi.
