Álemdik BAQ-taǵy Qazaqstan: Google kelisimi, halyqaralyq ortalyq, týrıster poıyzy
Bul aptada jahandaǵy ınternet-basylymdar Qazaqstanǵa qatysty jańalyqty qalys qaldyrmady. Kóbine TON, Tether, Google kompanııalarymen kelisim, týrısterge arnalǵan poıyz ben syrtqy qaryz qyzyq kórinipti.
Prezıdenttiń halyqaralyq JI ortalyǵyn qurý ıdeıasy, Mastercard jetistigi týraly málimet te aqparat aǵynyna qosylǵan. Tolyǵyraq Kazinform tilshisiniń sholýynan oqyńyz.
Report: Bıýdjet tapshylyǵyna baılanysty 1,25 mlrd dollar qaryz alady
Qazaqstan bıýdjet tapshylyǵyn joıý úshin úsh nesıe almaq. Jalpy somasy 190 mlrd japon ıenin (shamamen 1,25 mlrd AQSh dollary) quraıtyn qaryzdy alý Parlamenttiń jalpy otyrysynda maquldanǵan. Aqparatty Report taratty.
«Qazaqstan Respýblıkasy men Azııa Damý Banki arasyndaǵy qaryz týraly kelisimdi ratıfıkatsııalaý týraly» Zańy aıasynda 52,3 mlrd somasynda ıen alý eskerilgen. Azııa Damý Banki 2038 jylǵy 1 jeltoqsanǵa deıingi óteý merzimimen qaryz beredi. Osy qarajat bıylǵy respýblıkalyq bıýdjet tapshylyǵyn qarjylandyrýǵa jol ashady degen boljam aıtylýda.
Al «Qazaqstan Respýblıkasy men Halyqaralyq Qaıta Qurý jáne Damý Banki arasyndaǵy qaryz týraly kelisimdi ratıfıkatsııalaý týraly» Zańy aıasynda 84,9 mlrd ıen tartylady. Qaryz týraly kelisimge 2024 jylǵy 11 qazanda qol qoıylǵan. Óteý merzimi 2034 jylǵy 15 qyrkúıekke deıin, onyń ishinde 2029 jylǵy 5 naýryzǵa deıingi jeńildik kezeńi bar.
Budan bólek, «Qazaqstan Respýblıkasy men Azııa Infraqurylymdyq Investıtsııalar Banki arasyndaǵy qaryz týraly kelisimdi ratıfıkatsııalaý týraly» Zańy boıynsha 52,7 mlrd ıen alý qarastyrylǵan. Qaryz týraly kelisimge 2024 jylǵy 21 tamyzda qol qoıyldy. Atalǵan bank Qazaqstanǵa 2038 jylǵy 1 jeltoqsanǵa deıingi óteý merzimimen qaryz beredi. Onda 3 jyldyq jeńildik kezeńi eskerilgen.
Úkimet qaryz valıýtasy retinde japon ıenin tańdaýyn ekonomıkalyq sebepke súıegen. ıAǵnı, bul valıýtanyń paıyzdyq mólsherlemesi tómen, bankterdegi spredi az, teńgemen korrelıatsııasy turaqty.
TASS: Qazaqstan TON, Tether, Google keńselerin ashý boıynsha kelissóz júrgizýde
Qazirgi tańda Qazaqstan ǵylymı-zertteý jobalaryn birlese júrgizip, jańa ónim ázirleý maqsatynda Telegram, TON, Tether, Google, EPAM jáne basqa da álemdik ІT-ındýstrııa ókilderiniń keńsesin ashý úshin kelissózder júrgizilip jatyr. Osy maqsatta salyq jeńildigi, vızalyq qoldaý jáne basqa da qolaıly sharttar berilýde. Nátıjesinde sheteldik kompanııalar men IT-mamandarynyń Astana Hub ekojúıesiniń qataryna qosylý úrdisi bastalǵandaı. Jaǵymdy jańalyqty reseılik TASS bólisti.
Buǵan deıin Qazaqstan Telegram korporatsııasynyń keńsesin ashý týraly kelisimge qol jetkizgen bolatyn. Mınıstrlik málimetine súıensek, áriptestik aıasynda jeke derek qaýipsizdigi, jalǵan paraqshalarmen kúres jáne tutynýshy quqyn qorǵaý máselesin sheshýge múmkindik týǵan.
Aıta keteıik, EPAM kompanııasy – baǵdarlamalyq qamtamasyz etý baǵytyndaǵy kóshbasshy, Ortalyq jáne Shyǵys Eýropadaǵy IT-konsaltıng salasyndaǵy jetekshi oıynshynyń biri.
Al The Open Network (TON) – úshinshi býyn blokcheıni. 2018 jyly Telegram messendjeriniń negizin qalaýshylar – aǵaıyndy Pavel men Nıkolaı Dýrovtar ázirlegen. Keıin joba TON ashyq qoǵamdastyǵyna berildi. Sondaı-aq TON krıptovalıýtasy damyp keledi.
CentralAsia: Prezıdent halyqaralyq JI ortalyǵyn qurýdy usyndy
Qasym-Jomart Toqaev Astana Hub ınnovatsııalyq ekojúıesine baryp, Nur Alem sferasynda ornalasatyn AIem.ai jasandy ıntellekt ortalyǵynyń tujyrymdamasymen tanysty. Jasandy ıntellekt salasyndaǵy otandyq ónimderdi tamashalaǵan. Olardyń arasynda ken oryndarynyń tsıfrlyq telnusqasy, drondardy basqarý jáne óndiriske arnalǵan robot-ıt sekildi ındýstrııalyq sheshimder bar. Prezıdent kezdesýin CentralAsia basylymy jazdy.
Shara barysynda memlekettik qyzmet kórsetý barysynda qoldanylatyn jasandy ıntellekt tehnologııalarynyń úlgileri tanystyrylypty. Sondaı-aq AITU ekojúıesiniń múmkindikteri, Nazarbayev University janynan qurylǵan Jasandy ıntellekt ınstıtýtynyń (ISSAI) jobalary – KazLLM alǵashqy qazaq tili modeli men SoyleApp kópfýnktsıonaldy qosymshasy týraly aıtylǵan.
«Sarapshylardyń aıtýynsha, jasandy ıntellekt tehnologııasynyń tıimdiligi jyl ótken saıyn arta túspek. Sondyqtan aldymyzda aýqymdy mindetter tur. Qazaqstan Eýrazııadaǵy asa iri tsıfrlyq habqa aınalýǵa tıis. Tsıfrlyq damý máselesine tyń, jańasha kózqaraspen qaraý qajet», – dedi Prezıdent.
Toqaev Ulttyq jasandy ıntellekt ortalyǵyn qurý týraly bastama kótergenin eske salyp, ıdeıany odan ári óristetýdi usyndy. Ásirese Ortalyqqa halyqaralyq mártebe berip, ony aımaqtaǵy jasandy ıntellektti damytatyn basty ınstıtýtqa aınaldyrý keregin jetkizgen.
Trend: Onlaın tólemdegi Mastercard úlesi
Álemde onlaın tólem údeýde. Qazaqstan jáne Ortalyq Azııadaǵy Mastercard bas dırektory Sanjar Jamalov Trend halyqaralyq aqparat agenttigine bergen suhbatynda taqyrypqa qatysty tyń derek aıtypty.
Ol Qazaqstannyń qolma-qol aqshasyz operatsııalardy damytý qadamynda aıtarlyqtaı ilgerileý baryn jetkizgen. Sońǵy 5 jylda bul sanattaǵy ósim 20 paıyzǵa jetkenin málimdepti. Sondaı-aq saladaǵy úzdik ınnovatsııalyq sheshim retinde Eýrazııalyq banktiń eko-kartasyn, Bank CenterCredit-tiń bıznes-kartasyn, Freedom Bank-pen birlese shyǵarylǵan Aral teńizin saqtaýdy qoldaýǵa arnalǵan kartany bólip kórsetti.
«Orta eseppen alsaq, Qazaqstannyń árbir turǵyny kem degende eki bank kartasyn paıdalanady. Alaıda áli de qarjylyq ónim men qyzmetterdi odan ári jetildirip, paıdalanýshylyq tájirıbeni jaqsartý qajet.
Azamattar bıznes júrgizip, tabys taýyp, shetelge aqsha aýdarýdy jıiletti. Sondyqtan transshekaralyq tólem men aýdarymdar nazarymyzda, kelesi jyly osy baǵytta jańa bastamany josparlap otyrmyz», – degen bas dırektor.
Onyń aıtýynsha, Digital First tehnologııasyn óristetý qajet. Bul kartalardy onlaın ázirleýge, tólemderdi ýaqytyly jasaýǵa jáne nesıe men bólip tóleý fýnktsııasyn damytýǵa ákeledi.
Daryo: «Jibek Joly 2.0» týrıstik poıyzy saparǵa shyǵady
«Qazaqstan temir joly» «Jibek Joly 2.0» týrıstik poıyzyn iske qosatynyn aıtty. Poıyz «Almaty-Túrkistan-Tashkent-Samarqand-Shymkent-Almaty» baǵytyn qamtyp, týrıstik týrǵa arnalmaq. Týrdyń uzaqtyǵy – 5 kún, 2025 jyldyń 2-7 qańtar aralyǵynda ótedi dep josparlanýda. Aqparatty ózbekstandyq Daryo bólisti.
Málimetke súıensek, týrıstik poıyz quramynda jańa vagondar bolady. Vagondardyń ishki dızaıny ulttyq oıý-órnekpen bezendirilip, vagon-meıramhanalar jolaýshylarǵa ulttyq jáne eýropalyq taǵamdar usynatyny aıtylǵan.
Túrkistan qalasynda jolaýshylar bir kún boıy tarıhı oryndardy aralaıdy. Ekskýrsııa baǵdarlamasyna Qoja Ahmet ıAssaýı kesenesi, Arystan bab kesenesi, Otyrar mýzeıi jáne basqa da mańyzdy mádenı muralar kiredi. Tashkentte týrıster Hazratı-Imam tarıhı kesheni, Baraq han medresesi, Ábý Bákir Kaffalı Shashı kesenesi jáne Tóle bı eskertkishin kórip, zamanaýı «Magic City» saıabaǵy men ózge de kórnekti oryndardy tamashalmaq.
Samarqandaǵy baǵdarlama aıasynda jolaýshylar Shahı-Zında kesheni, Gýr-Emır kesenesi jáne ataqty Regıstan alańyn aralap, ondaǵy Sher-Dor, Tıllıa-Karı jáne Ýlýgbek medreselerine bas suqpaq. Sonymen qatar, saıahat barysynda jolaýshylar Shymkent qalasynyń basty kórneki oryndaryn tamashalap, óńirdiń baı tarıhı jáne mádenı murasymen tanysady.
Týrıstik paket qunyna týrıstik poıyzda saparlaý, kásibı, ekskýrsııa, kórikti jerlerge kirý bıleti, transfer men gıd qyzmeti kiredi.