Álemdik BAQ-taǵy Qazaqstan: Táýelsizdiktiń 33 jyldyǵy, astyq eksporty men munaı boljamynyń tómendeýi

Bul aptada jahandaǵy medıalardyń birazy Qazaqstan Táýelsizdigine 33 jyl tolýy jóninde habar taratty. Keıbiri kólemdi maqalalalar ázirlegen. Sondaı-aq Gvıneıa-Bısaý basshysynyń elimizge resmı saparmen kelýi, kórshi elderge astyq jetkizý kóleminiń ulǵaıýy jáne munaı óndirisi boljamynyń ózgerýi týraly aıtyldy.

Tolyǵyraq Kazinform tilshisiniń sholýynan oqyńyz.

Anadolu: Qazaqstan Táýelsizdiktiń 33 jyldyǵyn toılady

Jer kólemi boıynsha álemde 9-orynǵa ıe, Túrki memleketteri uıymyna múshe bolyp sanalatyn Qazaqstan óz táýelsizdiginiń 33 jyldyǵyn atap ótti. Osylaı kirispe jasap, kólemdi maqalany túrkııalyq Anadolu jarııalady.

1991 jyly 16 jeltoqsanda Qazaqstannyń Joǵarǵy Keńesi eldiń táýelsizdigin resmı túrde rastaıtyn tarıhı qujatty qabyldady. 2,7 mln sharshy shaqyrymnan asa jerge ıe bul eldiń soltústiginde Reseımen, shyǵysynda Qytaımen, ońtústikte jáne ońtústik-batysta Qyrǵyzstanmen, Ózbekstanmen jáne Túrikmenstanmen ortaq shekarasy bar.

Sońǵy halyq sanaǵynyń derekteri boıynsha, 20 mıllıonnan astam halqy bar Qazaqstanda qazaqtardyń úlesi 70 paıyzdan asady. Jer resýrstaryna óte baı, álemdik munaı qorynyń 3 paıyzyn saqtaıdy. Ýran óndirisinde álemde birinshi orynda. Eýropalyq odaqqa qajet 34 mańyzdy shıkizattyń 18-i Qazaqstanda bar.

Bir kezderi tarıhı Jibek jolynyń negizgi baǵyttarynyń biri bolǵan el qazir Eýrazııanyń «tranzıttik eline» aınalýda. Qazaqstan Úkimeti 2029 jylǵa qaraı Qytaıdan Eýropaǵa tasymaldanatyn júkterdiń sanyn 5 esege ulǵaıtýǵa nıetti.

Táýelsizdik alǵannan beri Qazaqstan 441 mlrd dollar sheteldik ınvestıtsııa tarta aldy. Álemniń básekege qabiletti 35 eliniń qataryna kiretin Qazaqstan taıaý 5 jylda taǵy 150 mıllıard dollar sheteldik ınvestıtsııa tartýdy josparlap otyr.

Qazaqstan «ıadrolyq qarýsyzdanýdy» ilgeriletýdi óziniń syrtqy saıasatynyń basymdyqtarynyń birine aınaldyryp, eldiń shyǵysyndaǵy Semeı ıadrolyq polıgonyn – álemdegi kólemi jaǵynan jappaı qyryp-joıý qarýynyń 4-shi arsenaly ornalasqan keńes odaǵynyń «murasyn» japty. Eldiń bastamasymen Birikken Ulttar Uıymy 29 tamyzdy ıAdrolyq qarýdy synaýdy joıý úshin kúrestiń halyqaralyq kúni dep jarııalady.

Qasym-Jomart Toqaevtyń basshylyǵymen Qazaqstan Úkimeti 2029 jylǵa qaraı ulttyq ekonomıka kólemin 450 mlrd dollarǵa deıin, ıaǵnı, eki esege arttyrýǵa nıetti.

Bul tusta túrkııalyq aqparat agenttigi Qazaqstan men Túrkııa qarym-qatynasyna da toqtalǵan. Bıyl eki el arasyndaǵy dıplomatııalyq qatynastardyń ornaǵanyna 32 jyl toldy. Osy kezeńde Túrkııa men Qazaqstan ózara saýda kólemin 30 mln dollardan 10 mlrd dollarǵa deıin ulǵaıtty.

Qazaqstan Túrki mádenıeti uıymy, Túrki akademııasy, Túrki memleketteriniń parlamenttik assambleıasy jáne Túrki mádenıeti men murasy qory sııaqty birlesken ınstıtýttardy qurýǵa bastamashy boldy.

Qazaqstannyń eń iri saýda seriktesteri arasynda Túrkııa 5-oryn alady. Keıingi jyldary Túrkııa Qazaqstanǵa AQSh pen Shveıtsarııadan keıingi ınvestıtsııalaryn kóbirek arttyrǵan 3-shi el retinde belgili.

CentralAsia: Qasym-Jomart Toqaev pen Ýmarý Sısoký Embalo kelissóz júrgizdi

Astanada Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev pen Gvıneıa-Bısaý basshysy Ýmarý Sısoký Embalo arasynda kelissózder ótip, qorytyndysy jarııalandy. Yntymaqtastyqtyń negizgi baǵyttary talqylanǵan basqosý jaıynda CentralAsia aqparat taratty.

– Bizdi jahandyq beıbitshilik pen óńirlik turaqtylyqty saqtaýdyń ortaq tásili biriktiredi. Qazirgi geosaıası jaǵdaıda Birikken Ulttar Uıymy men Afrıka Odaǵy aıasynda ózara qoldaý kórsetý jáne konsýltatsııalar ótkizý asa mańyzdy, – dep atap ótti Qasym-Jomart Toqaev.

Qol jetkizilgen basty ýaǵdalastyqtardyń biri kólik-logıstıkalyq baılanystardy damytý týraly kelisim boldy. Kóshbasshylar Bısaý portyn Transkaspıı kólik dálizimen túıindestirý josparlaryn belgiledi, bul jahandyq syn-qaterler jaǵdaıynda erekshe mańyzdy bolmaq.

Qazaqstan aýyl sharýashylyǵynda Azyq-túlik qaýipsizdigi jónindegi ıslam uıymynyń múmkindikterin paıdalana otyryp, Gvıneıa-Bısaýǵa dándi daqyldar eksportyn ulǵaıtýǵa nıetti. Sondaı-aq taý-ken salasyndaǵy birlesken jobalar, sonyń ishinde temir, fosfat jáne boksıt ken oryndaryn ıgerý máseleleri talqylandy.

Tsıfrlandyrýǵa, kıberqaýipsizdikke jáne qarjy tehnologııalaryna erekshe nazar aýdaryldy. Qazaqstan tsıfrlyq qyzmetter salasyndaǵy yntymaqtastyqty jandandyrýdy usyndy, al Gvıneıa-Bısaý delegatsııasy kelesi jyly Astana halyqaralyq forýmyna shaqyryldy.

Daryo: Qazaqstannan Tájikstanǵa astyq jetkizý 11 paıyzǵa ósti

2024 jyldyń qańtar-qazanynda Tájikstan Qazaqstannan keletin astyq ımportyn 11 paıyzǵa arttyryp, jetkizý kólemin 1,02 mln tonnaǵa ósirdi. 2023 jyldyń osy kezeńinde respýblıkaǵa 917,1 myń tonna ákelingen. Bul jańalyqty ózbekstandyq Daryo jazdy.

Ósimniń negizgi sebebi sapaly azyq-túlikke suranystyń kúsheıýi, sondaı-aq eki el arasyndaǵy yntymaqtastyqtyń tabysty damýy boldy. 2024 jylǵy qyrkúıekten jeltoqsanǵa deıin Tájikstanǵa eksporttalǵan jańa astyq kólemi 51 paıyzǵa artyp, 489 myń tonnany qurady.

Tamyz aıynda Qazaqstan men Tájikstan prezıdentteri arasynda qol jetkizilgen ýaǵdalastyqtar qosymsha 100 myń tonna bıdaı jetkizýdi kózdeıdi. Qazaqstandyq astyq ishki tutyný úshin de, eksportqa qaıta óńdeý úshin de Tájikstannyń azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etýde mańyzdy ról atqarady.

Tájikstannyń jyl saıynǵy 2 mln tonnadan asatyn bıdaı qajettiligin eskersek, ishki óndirisi shamamen 1 mln tonnasyn tolyqtyrady. Halyq sanynyń ulǵaıýynan suranys ta ósýde. Sol úshin el ımportqa júgine bermek.

Tájikstan Qazaqstanmen seriktestikti damytýdy azyq-túlik naryǵyndaǵy baǵa turaqtylyǵyn qoldaý jáne azyq-túlik qaýipsizdigin nyǵaıtý úshin strategııalyq mańyzdy qadam retinde qarastyrady. Mundaı yntymaqtastyq elge agroónerkásiptik keshendi uzaq merzimdi damytý úshin, klımattyń ózgerýine jáne álemdik baǵalardyń aýytqýyna qarsy turýǵa kómektespek.

Report: Munaı óndirý boljamy ózgerdi

Qazaqstannyń Energetıka mınıstrligi 2024 jyldyń qorytyndysy boıynsha, munaı óndirý boljamyn buryn boljanǵan deńgeıden (88,4 mln tonnadan) tómendetý jaıyn qarastyrdy. Bul aqparatty Energetıka mınıstri Almasadam Sátqalıevtiń sózine silteme jasaı otyryp ázerbaıjandyq Report bólisti.

– 2024 jyldyń qorytyndysy boıynsha, munaı óndirý 87,8 mln tonnany quraıdy. Boljamnyń tómendeýi birqatar faktorlarǵa baılanysty, – dep málimdedi mınıstr 17 jeltoqsanda ótken úkimet otyrysynda.

Ol 2024 jyldyń 11 aıynda elimizde kondensaty bar 80,5 mln tonna munaı óndirilgenin habarlady. Ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 2 paıyzǵa tómen. Bul rette Teńizde 25,9 mln tonna (2,1% tómen), Qashaǵanda 15,8 mln tonna (7,2% tómen) munaı óndirildi.

– Esepti kezeńde Qazaqstan 63,2 mln tonna munaı eksporttady. Ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 1,7 paıyz tómen, – dep naqtylaǵan Almasadam Sátqalıev.

Mınıstr 2024 jylǵy qańtar-qarashada Qazaqstanda gaz óndirý 53,8 mlrd tekshe metrdi (ósim 0,2%) quraǵanyn qosty. Esepti kezeńde taýarlyq gaz eksporty 5,4 mlrd tekshe metrdi (ósim 1,9%), ishki tutyný kólemi 18,2 mlrd tekshe metrdi (ósim 9%) qurady.