Álemdik BAQ-taǵy Qazaqstan: ShYU sammıti, Astana deklaratsııasy jáne Kaspııdegi sý deńgeıi
Shildeniń alǵashqy aptasynda sheteldik medıa agenttikterde Qazaqstan týraly jıi aıtyldy. 3-4 shildede Astanada 700-den astam sheteldik jýrnalıst at salysqan ShYU sammıti ótti. Álemdik BAQ Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń halyqaralyq uıymnyń mańyzdylyǵy týraly aıtqan sózin jarysa jazdy. Sondaı-aq uıymǵa taǵy bir eldiń qosylýy, Astana deklaratsııasyn qabyldaý, Kaspıı teńizindegi ahýal týraly aıtyldy. Sheteldik baspasózdiń ne jazǵanyn Kazinform tilshisiniń sholýynan oqyńyz.
Trend: Prezıdent Toqaev ShYU bastamalaryn jandandyrýdyń mańyzyn atap ótti
Shanhaı yntymaqtastyq uıymyna múshe elderdiń aldynda uıymnyń qyzmetin odan ári jetildirý jónindegi ózekti mindet tur. Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń bul málimdemesin Trend bólisti.
– Qarqyndy jahandyq ózgeristerge baılanysty bizdiń aldymyzda ShYU qyzmetin odan ári jetildirýge baǵyttalǵan mańyzdy mindet tur. Uıym aıasynyń keńeıý úderisi jańa múmkindikterge jol ashyp, ony damytýǵa tyń serpin beredi. Elimiz ShYU-ǵa tóraǵa retinde Uıymdy yntymaqtastyqtyń budan da tıimdi ári kópjaqty mehanızmine aınaldyrýdy kózdeıtin teńgerimdi usynystaryn ortaǵa saldy. Atap aıtqanda, biz ShYU Hatshylyǵy men Bas hatshynyń rólin kúsheıtýdi quptaımyz, – dep keltirdi QR Prezıdentiniń sózin.
Sondaı-aq basylym Qazaqstan Shanhaı yntymaqtastyq uıymynyń bolashaǵyna optımızmmen qaraıtynyn jetkizgen.
– Biz Shanhaı yntymaqtastyq uıymynyń kelesheginen úmit kútemiz. Qazir biz qol qoıatyn qujattar ShYU aıasyndaǵy yntymaqtastyqtyń jańa kezeńine jol ashatynyna, Uıymnyń júıeli ári jan-jaqty damýyna septigin tıgizetinine senimdimin, – degen Toqaev.
Daryo: Kaspıı teńizindegi sý deńgeıi 119 sm kóterildi
«Kaspıı teńiziniń soltústik-shyǵys bóligindegi sý deńgeıi 2024 jyldyń basynan beri 119 santımetrge kóterilgen» dep jazdy ózbekstandyq Daryo Qazaqstannyń Sý resýrstary jáne ırrıgatsııa mınıstrligine silteme jasap.
Sáýir-mamyrda Jaıyq ózenine tasqyn quıylýy Kaspıı teńiziniń soltústik-shyǵys bóligindegi sý deńgeıiniń kóterilýine negizgi sebep bolǵan. Jalpy alǵanda, Kaspııge Jaıyq ózeni arqyly 7,4 mlrd tekshe metrge jýyq tasqyn sý kelipti.
Tasqyn sýdy teńizge neǵurlym tıimdi baǵyttaý úshin «Qazsýshar» qosymsha arnalardy paıdalanyp, Kaspııge taǵy 350 mln tekshe metr sý jetkizgen.
– Sý tasqyny bastalǵaly Balqash kóline 3,3 mlrd tekshe metr sý jiberildi. Budan basqa, soltústik Araldy belsendi toltyrý jalǵasýda, jyl basynan beri oǵan 1,1 mlrd tekshe metrden astam sý keldi, – degen Sý resýrstary jáne ırrıgatsııa vıtse-mınıstri Nurlan Aldamjarov.
Derekkózdiń habarlaýynsha, Aral teńiziniń soltústik bóliginde de sý kólemi kóbeıip jatyr.
Anadolu: Astanadaǵy sammıtte Shanhaı yntymaqtastyq uıymy deklaratsııa qabyldady
ShYU memleket basshylarynyń 24-shi sammıtinde Astana deklaratsııasy qabyldandy. Bul jóninde túrkııalyq Anadolu agenttigi habarlady.
Deklaratsııada uıymnyń neǵurlym ókiletti, demokratııalyq, ádil jáne kóppolıarly álemdik tártipti qurýǵa beıildigi atap ótilgen. Astana deklaratsııasyna sáıkes, uıym aıasyndaǵy yntymaqtastyq Eýrazııadaǵy teń quqyqty jáne bólinbeıtin qaýipsizdik arhıtektýrasyna negiz bola alady.
Basylymnyń aqparatyna qarasaq, qujatta ShYU-nyń jahandyq beıbitshilikti, qaýipsizdik pen turaqtylyqty qamtamasyz etýdegi rólin kúsheıtýdiń mańyzdylyǵy aıtylǵan. Sondaı-aq jańa ádil, demokratııalyq, saıası jáne ekonomıkalyq halyqaralyq tártip saqtalady. Deklaratsııada aýmaqtyq tutastyq, ishki isterge aralaspaý jáne kúsh qoldanbaý qaǵıdattary halyqaralyq qatynastar úshin mańyzdy bolyp sanalatyny jazylǵan.
Sonymen qatar deklaratsııada uıymǵa múshe memleketterdiń daýlardy dıalog jáne konsýltatsııalar arqyly beıbit jolmen retteýge beıildiligi rastalǵan. ShYU-ǵa múshe memleketter saıası jáne áleýmettik-ekonomıkalyq damý joldaryn óz betinshe tańdaý quqyǵyn qurmetteý qajettiligi de atap ótildi.
The Tehran Times: ShYU Eýrazııanyń damýshy elderiniń ekonomıkalyq yntymaqtastyǵynyń qozǵaýshy kúshine aınalady
Bul jańalyqty ırandyq Tehran Times gazeti jazdy. Gazet maqalasynda qaýipsizdik salasyndaǵy shıelenistiń ósý úrdisi, álemdik ekonomıkadaǵy protektsıonızmniń ósýi jáne joǵary tehnologııalar salasyndaǵy básekelestiktiń kúsheıýi atap ótilgen.
Osy syn-qaterlerdiń barlyǵy uıymnyń kún tártibindegi ekonomıkalyq yntymaqtastyqtyń, ásirese, saýda men qarjy sektoryndaǵy yntymaqtastyqqa, sondaı-aq ınvestıtsııalar aǵynyn úılestirýge jáne jumys kúshiniń kóshi-qonyna qatysty mańyzdylyqty arttyrý úshin ShYU múshelerinen kúsh-jigerdi talap etedi.
Ekonomıkalyq ıntegratsııa salasynda ShYU Eýrazııanyń damýshy ekonomıkalary úshin negizgi tuǵyrnamaǵa aınalýy múmkin.
Tehran Times atap ótkendeı, ShYU-nyń keńeıýi keıingi birneshe jylda BRIKS-tiń keńeıýimen qatar júrdi. Bul bolashaqta ShYU men BRIKS-tiń neǵurlym tyǵyz baılanysýyna múmkindik týǵyzady.
ShYU qarjy sektorynda Eýrazııadaǵy iri ınfraqurylymdyq jobalardy qarjylandyrý úshin tuǵyrnama ázirleý qajet. Bul másele aldaǵy ýaqytta talqylanýy múmkin. Taǵy bir boljamdy nusqa – ShYU damý banki basqa da damý ınstıtýttarynyń Eýrazııadaǵy «ınfraqurylymdyq alshaqtyqty» eńserý jónindegi kúsh-jigerin tolyqtyratyn bolady.
