Álemdik naryqta dollardyń nyǵaıýy teńgege qalaı áser etti
Teńge nyǵaıǵannan keıin aptanyń basynan bastap baǵam 425,64-ke deıin qaıta álsiredi. Mundaı aýytqýǵa ne túrtki bolǵanyn Ulttyq bank ókili aıtty.
«Shynynda da, teńge baǵamynyń oń serpini búgin toqtap, saýda-sattyq 426,67-ge (nemese aldyńǵy jabýdyń 0,24%-y) deıin álsireı otyryp ashyldy. Inflıatsııanyń jedeldeýine baılanysty jahandyq naryqtar álemdik ortalyq bankterdiń monetarlyq jaǵdaılardy kúsheıtý turǵysyndaǵy rıtorıkasyn muqııat qadaǵalap otyr. Buǵan AQSh Federaldy qor júıesinde ótken otyrysy dálel bola alady. Búgin túnde AQSh Federaldy qor (rezerv) FRJ júıesi negizgi mólsherlemeniń nysanaly aýqymyn 0-0,25% dálizinde saqtap qaldy, bul rette 2021 jylǵa arnalǵan ınflıatsııa boljamyn 2,4%-dan 3,4%-ǵa deıin kóterdi. Otyrystyń nátıjesi boıynsha, Ashyq naryqtar jónindegi komıtettiń on segiz ókiliniń on úshi 2023 jyly negizgi mólsherlemeniń artýyn kútse, 7 ókil mólsherlemeniń alǵash ret kóterilýi 2022 jyldan bastalatynyn boljaıdy. Nátıjesinde, negizgi mólsherleme boljamdarynyń medıanasy 2023 jyldyń sońynda 0,12%-dan 0,63%-ǵa deıin ósetin bolyp qalyptasty. Sonymen qosa, aktıvterdi satyp alý baǵdarlamasyn kezeń-kezeńmen toqtatýdy beıresmı túrde talqylaý bastaldy»,- deıdi Ivan Serdıýk.
Onyń aıtýynsha, ınflıatsııa boljamdaryn qaıta qaraý jáne FRJ mólsherlemesiniń joǵarylaýyn kútý aıasynda AQSh dollarynyń damyǵan elder valıýtalarynyń qorjynyna shaqqandaǵy ındeksi (DXY) bir kúnde 1%-ǵa nyǵaıdy. AQSh qazynashylyq oblıgatsııalarynyń kiristiligi bir kúnde shamamen 10 birlik tólemge ósti, bul da AQSh dollarynyń nyǵaıýyna qoldaý kórsetedi.
«AQSh FRJ rıtorıkasyn kúsheıtý jaǵyna ózgertýi damýshy naryqtardyń barlyq valıýtasy úshin táýekel faktory bolyp tabylady. AQSh-tyń qazynashylyq oblıgatsııalary kiristiliginiń ósýi dollardyń jahandyq baǵamynyń nyǵaıýyna yqpal etedi. AQSh FRJ Ashyq naryqtar jónindegi komıtettiń otyrysynan keıin ekonomıkasy damyp kele jatqan elderdiń 20-dan astamynyń valıýtasy álsiredi. Mysaly, 15-16 maýsym aralyǵynda Ońtústik Afrıka randy 1,9%-ǵa, Meksıka pesosy 1,8%-ǵa, túrik lırasy men Reseı rýbli 0,6%-ǵa álsiredi.
Reseı rýbliniń serpini 16 maýsymda óte qubylmaly boldy. Jenevadaǵy AQSh pen Reseı prezıdentteri arasyndaǵy alǵashqy kelissózden keıin rýbl qysqa ýaqyt ishinde 71,63 deńgeıine deıin nyǵaıdy, óıtkeni ınvestorlar elshilerdi Máskeý men Vashıngtonǵa qaıtarý týraly ýaǵdalastyqty oń baǵalady. Keıinnen rýbl baǵamy bir dollar úshin 72,65 jetip álsiredi»,- dedi ol.
Damýshy elderdiń valıýtalary jalpy álsireý úrdisimen qosa munaı baǵasynyń tómendeýi de teńge úshin teris faktor boldy.
Munaı barreliniń quny 2019 jyldan bastap 16 maýsymda 74,9 dollarǵa deıin ósti. Alaıda, 17 maýsymdaǵy tańǵy jaǵdaı boıynsha, 73,9 dollarǵa deıin 0,7%-ǵa tómendedi. AQSh dollary baǵamynyń jahandyq nyǵaıýy da munaıǵa qysym kórsetip otyr. Munaı baǵasynyń tómendeýi 2020 jylǵy naýryzdaǵy deńgeıge jetken qorlardyń tómendeýi týraly derektermen toqtatyldy. Kalıfornııada shekteýlerdi jeńildetý, vırýsty juqtyrýdyń jańa jaǵdaılaryn tómendetý jáne halyq jumyldyrýdyń ósýi qorlarǵa áser etti.
17 maýsymdaǵy túzetýge qaramastan, teńge úshin úrdis oń bolyp qaldy. Apta basynan beri teńge 0,48 teńgege (bir dollar úshin 427,15-ten 426,67-ge deıin) nyǵaıdy.
