«Álemde kedeıshilik joıylmaı kemel damýǵa kedergi kóp» - baspasózge sholý
***
Álemniń 150-ge tarta elinen kelgen kórnekti saıasatkerler, tanymal ǵalymdar, aýzy dýaly sarapshylar, halyqaralyq uıymdar men ulttyq kompanııalardyń jetekshileri, Nobel syılyǵynyń 9 laýreaty qatysqan úsh kúndik Astana ekonomıkalyq forýmy keshe óz máresine jetti. Bul halyqaralyq sharanyń sońǵy kúngi jumysyna Elbasy Nursultan Nazarbaev arnaıy qatysyp, qonaqtar aldynda sóz sóıledi. Osy alqaly jıyn arqaý bolǵan maqala el gazeti «Egemen Qazaqstanda» «Álemde kedeıshilik joıylmaı kemel damýǵa kedergi kóp» degen taqyryppen berildi.
Basylymnyń jazýynsha, Memleket basshysy kóptegen orta jáne kishi memleketterdiń, sonymen qatar, G-7-niń birqatar músheleriniń de saýda aınalymynda úlken kemshilikterge tap bolyp otyrǵandyǵyn nazarǵa aldy. Álemdik ekonomıka úshin alypsatarlyq shıkizat «kóbigi» úlken qater týdyryp otyr. Onyń keıbir kórinisteri jahandyq shıkizat rynogynyń sheshýshi segmentterinen de baıqalyp qalýda. Mundaı «kóbikterdi» qalyptastyrý álemde keń kólemdegi arzan ótimdiliktiń oryn alǵandyǵyn kórsetedi. «Tek AQSh, Japonııa, Ulybrıtanııa jáne eýroaımaq qana ekonomıkaǵa 5,5 trıllıon dollardan astam qarjy quıdy. Munyń bári damýshy rynoktarǵa sózsiz áser etedi. Mundaı jaǵdaıda qarapaıym adamdardyń sanasynda áleýmettik keleńsizdikterdiń oryn alýyna jol berýge bolmaıdy. Búginde álemde 1,5 mıllıard adam kúnine 1 dollardan az-aq asatyn qarjyǵa ómir súredi. 2,5 mıllıardqa jýyǵy 2 dollarǵa jeter-jetpes qana kiris tabady. Bul is júzinde jer betindegi turǵyndardyń 40 paıyzyn quraıdy. Dúnıe júzinde 200 mıllıonnan astam adam jumyssyz. 1,5 mıllıard adam - ózin-ózin ispen qamtamasyz etýshiler nemese ýaqytsha jumys isteýshiler», dedi Memleket basshysy.
«Ótken sársenbiniń beısenbige qaraǵan túninde Oral qalasynda adamnyń óńi túgil, túsine kire bermeıtin las ta jymysqy qylmys jasaldy. Tún qarańǵylyǵyn jamylǵan belgisiz bireý osy sátte Keńes Odaǵynyń Batyry Mánshúk Mámetovanyń memorıaldyq mýzeı-úıiniń terezesin syndyryp ishine kirip, bólmelerdiń astan-kesteńin shyǵarǵan. Ári mundaǵy eshqandaı balamasy men syńary jáne kóshirmesi joq tarıhı-mýzeılik asa qundy jádigerlerdi urlap ketken», dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti senbilik sanyndaǵy «Mánshúk mýzeıiniń astan-kesteńin shyǵardy» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, qoldy bolǵan qundy dúnıeler qatarynda 1891 jylǵy úlgidegi «Mosın» snaıperlik vıntovkasy, «KO» markaly karabın jáne mehanıkalyq patefon bar. Sonymen birge, álgi alaıaq osynda qoıylǵan qazaq halqynyń taǵy bir qaıratker uly, qaharmandar qalasy - Ordada qazaqtyń tuńǵysh atty ásker polkin qurýǵa atsalysqan Hamıt Chýrınniń bylǵary rýletka-ólshegishin de oılanbastan jymqyrǵan. Qoldy bolǵan zattardyń ishinde «Samsýng» úlgisindegi zamanaýı baǵaly buıymdar da bar.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, jyl saıyn «Qoljetimdi baspana-2020» baǵdarlamasy boıynsha turǵyn úıdi tapsyrýǵa jarty jyl qalǵanda jas otbasylardan qujattardy qabyldaý merzimi jarııalanady. Bıyl qujattardy 2-14 maýsym aralyǵynda tapsyrýǵa bolady. «Atalǵan baǵyt boıynsha Baǵdarlamaǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń nemese oralman mártebesi bar azamattar, ne bolmasa bir balasy bar adamdar qatysa alady. Erli-zaıyptylardyń ekeýiniń de jasy 29-dan aspaý kerek», - dedi Astana qalasynyń Turǵyn úı basqarmasynyń basshysy Serik Ospanov «Báıterek» halyqaralyq medıa ortalyǵynda ótken brıfıngte. Ospanovtyń aıtýynsha, bıyl baǵdarlama boıynsha 672 páter beriledi, sonyń ishinde 1 bólmeli 134 (40 sharshy m deıin), 2 bólmeli 380 (60 sharshy m deıin) jáne 3 bólmeli 158 páter (80 sharshy m deıin). Arendalyq turǵyn úı Tilendıev dańǵyly men Saraıshyq kóshesiniń ońtústigine qaraı ornalasqan jáne jyl sońyna deıin tapsyrylady. 8 jyl ótken soń jas otbasylar páterdi satyp alý múmkindigine ıe bolady.
Elimizdegi 12 jınaqtaýshy zeınetaqy qory memlekettik bir qorǵa quıylyp, «Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qory» AQ qurylyp jatyr. Bastapqyda bul bastamany synaýshylar tabylyp, mamandardyń pikiri ekige jarylǵan bolatyn. Osy máseleniń halyqqa tıimdi-tıimsiz tustary jaıynda «Aıqyn» gazeti Memlekettik-jeke menshik áriptestik ortalyǵynyń sarapshysy Janar Taıjanovany áńgimege tartqan. Basylym tilshisiniń barlyq saýalyna tuşymdy jaýap bergen ol: «Zeınetaqy qorlaryn bir qorǵa biriktirýdiń kerisinshe, utymdy jaqtary basymyraq. Eń bastysy, kez kelgen biriktirý ákimshilik shyǵyndardy azaıtý maqsatyn kózdeıdi. On eki qordy ustaýǵa ketetin shyǵyndarmen salystyrǵanda bir ortaǵa jınalǵan úlken qordy basqarý tıimdi. Ekinshiden, úlken qordyń paıda bolýy bolashaqta Qazaqstanda qor naryǵynyń damýyna zor senim beredi», - deıdi. Suhbat «Halyq memlekettik uıymdarǵa kóbirek senedi» degen taqyryppen berilgen.
