«Álemde bestikke kirippiz» - baspasózge sholý
«Búginde elimiz aýmaǵynda úlken halyqaralyq joba júzege asyrylýda. Jobanyń ataýy - «Túrkilik geosaıası fenomen: sabaqtastyqtyń qaınar kózi», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti.
Kórnekti ǵalym Myrzataı Joldasbekov pen tarıh ǵylymdarynyń doktory Aıman Dosymbaevanyń jetekshilik etýimen qolǵa alynǵan joba aıasynda túrki halyqtarynyń saıası, ekonomıkalyq, mádenı damýynyń álemdik tarıhtaǵy orny salystyrmaly túrde taldanyp, qazirgi Eýrazııa keńistigindegi memleketterdiń qalyptasýyna áser etken etnogeografııalyq fenomenniń qyry ashylýda.
Osyǵan baılanysty basylym L. N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti túrkologııa kafedrasynyń professory Aıman Dosymbaevamen suhbattasýdy jón kóripti.
«Bizdiń jobamyzdyń aty - «Túrkilik geosaıası fenomen». Bul aýqymdy jobany qolǵa alǵanymyzǵa 3 jyldaı ýaqyt boldy. Osy ýaqyttan beri arheologııalyq ǵylymı-zertteý jumystaryn júrgizip kelemiz. Bul halyqaralyq joba bolǵannan keıin túrkologtardyń bastaryn qosyp, solarmen birge qazaq jerinde túrki halyqtarynyń memlekettiligi qalaı quryldy, qandaı túrki halyqtary turdy, basqa eldermen qandaı qarym-qatynastar ornatty degen saýaldar tóńireginde kóp izdenip, eńbek ettik. Mysaly, bul - ejelgi Túrkistan jerinen bastalyp Eýropaǵa deıin jetken, túrki halyqtary mekendegen jer. Biz tatarlardyń, chývashtardyń, ıakýttardyń, altaılyqtardyń, qazaq jerinde turǵan ǵun taıpalary men túrgeshterdiń, qarlyqtardyń, qarahandyqtardyń bir-birimen qandaı baılanysy bar ekendigin jáne osy jerlerdi orta ǵasyrlarda mekendegen túrki halyqtarynyń Eýropa, ońtústik Oral, búgingi Túrkııa memleketteriniń qurylýyna qandaı úles qosqandyǵyn zerttedik», - deıdi A.Dosymbaeva «Dala fenomeni» dep berilgen suhbatta.
«Egemen Qazaqstan» basylymy akademık, halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamynyń prezıdenti Ómirzaq Aıtbaıulynyń tanymal ǵalym, fılologııa ǵylymynyń doktory, professor, Qazaqstan UǴA akademıgi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen ǵylym qaıratkeri Ábdýálı Týǵanbaıulynyń tulǵasy jóninde jazǵan maqalasyn oqyrman nazaryna usynady.
«Taǵdyrdyń taram-taram joldary meni bul adammen 1962 jyldyń kókteminde tabystyrǵan. Mine, sodan beri 55 jylǵa taıaý ýaqyt ótipti. Bir ınstıtýt qabyrǵasynda tapjylmaı qyzmet etip kelemin. Ol kezde úlkenderge zer salyp, synaı qaraıtyn jas kezimiz ǵoı. Sol synı kózqaras keıin birte-birte syılastyqqa jeteledi. Sóıtip, bul adamnyń búkil sanaly ómir jolynda kýágerdiń birine aınaldym. Sol jyldar meni qandaı oılarǵa jeteledi, neni uqtyryp, neni tanytty?
Áldeneshe jyldar boıy senimdi serikke aınalǵan áriptes inisi retinde men bul kisiniń qabilet-qarymyn, bolmys-bitimin, azamattyq keskinin eń basty úsh kezeńge bólip áńgimelegendi jón sanadym. Nege deseńiz, bul úsh kezeńniń úsheýi de Ábekeńdi jaýynger jan, tamasha azamat, úlken ǵalym, belgili qaıratker etip qalyptastyrǵan belester tárizdi!», - dep jazady avtor Ómirzaq Aıtbaıuly «Erliktermen jazylǵan ǵumyr» atty maqalada.
***
«Aıqyn» basylymynyń búgingi jarııalanymynda «Álemde bestikke kirippiz» atty maqala jaryqqa shyqty.
Damyǵan elderde bıiktigi 80 metr, al qalaqshalarynyń uzyndyǵy 45 metrdi quraıtyn alyp, appaq jel týrbınalary qalypty jaıtqa aınalǵan. Gazettiń jazýynsha, kóptegen qazaqstandyqtar tek kınodan ǵana kórgen osy ásem kórinis endi Qazaqstanda da ornamaq.
«Búginde jahandyq kórme qarsańynda úlken joba qolǵa alynypty: elordaǵa kireberiste júz shaqty úlken jel qalaqshalary aınalyp turady. Sóıtip, shetelden keletin qonaqtarǵa ushaq terezesinen osynaý tamasha beıneni qyzyqtaý usynylmaq», - delingen habarlamada.
- Qazaqstanda jańǵyratyn qýat kózderin (JQK) qoldanýdy qoldaý týraly zańy qabyldanǵan, biz ony oryndaýǵa tıispiz, - dedi Energetıka mınıstri Vladımır Shkolnık.
«V.Shkolnıktik sendirýinshe, memleket qolǵa alǵan osy júıeli sharalar arqasynda salaǵa ınvestorlar tartyla bastaǵan. «Sizderge baıandaımyn. Germanııa, AQSh, Ońtústik Koreıa, Slovakııa, Qytaı jáne basqa da birneshe eldiń ınvestorlary Qazaqstanda JQK obektilerin salý týraly nıetterin bildirdi. Elbasynyń tapsyrmasymen, kún panelderiniń qazaqstandyq óndirisi jolǵa qoıyldy. ıAǵnı kenishti ıgerýden bastap, aqyrǵy ónim shyǵarǵanǵa deıingi tehnologııalyq tsıkl tolyǵymen túzildi. Aıtpaqshy, búkil álemde tek 5 memleket qana osyndaı tolyq tsıklge ıe», - dep jazady «Aıqyn».
Keler jyly elimizde ıslam ıpotekalyq kompanııasy qurylady. Bul Qazaqstan naryǵyna ıslam ıpotekasy ákeletin bastama deýge bolady. Sonymen birge aldaǵy ýaqytta elimizdegi ıslam bankteri shaǵyn jáne orta kásipkerlikti qarjylandyrýǵa kóńil bólmek. Bul jóninde «Aıqyn» gazeti jazdy.
«Islam ıpotekasy týraly jańalyq joǵary paıyzdyq mólsherlememen ıpotekalyq nesıe berip otyrǵan ekinshi deńgeıli bankterdi táýbesine keltirer degen dáme bar. Sebebi, ıslam ıpotekasy paıyzsyz beriletinimen erekshelenedi. Qysqasha túsindirsek, satyp alýshy jyljymaıtyn múliktiń belgili bir bóligin ıemdenip, qalǵan bóligin tolyq satyp alǵanǵa deıin bankten jalǵa alady eken. Jalaqysy múlik qunyna ótelgen qarjy bolyp esepteledi», - delingen maqalada. Tolyǵyraq «Qazaqstan naryǵyna ıslam ıpotekasy keledi» atty materıaldan oqı alasyzdar.
***
«Túrkistan» basylymy Qazaq memleketiniń 550 jyldyǵynda oryn alatyn sharalar kesheni jaıynda «Enshisin alǵan erkin el» atty kólemdi maqala usynyp otyr. «Táýelsizdik tańy atqan soń tarıhymyzdyń asyǵy túgendelip, Qazaq eliniń ótkenin san-saqqa júgirtip júrgender sabasyna tústi.Elbasymyz Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyn joǵary dárejede atap ótýge aıryqsha kóńil bólip, Mádenıet jáne sport mınıstrligine tıisti tapsyrmalar bergen bolatyn. Úkimet otyrysynyń qorytyndysy boıynsha QR Prezıdenti janyndaǵy Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken brıfıngte vedomostvo basshysy Arystanbek Muhamedıuly BAQ ókilderin mereıtoı aıasynda uıymdastyrylatyn sharalar keshenimen tanystyrdy», - delingen maqalada.
Brıfıngte QR Mádenıet jáne sport mınıstri Arystanbek Muhamedıuly Elbasy tapsyrmasy boıynsha úlken tujyrymdama jasalyp, onyń Úkimet otyrysynda talqylaýdan ótkenin málimdedi. Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyn merekeleý aıasynda qolǵa alynatyn mańyzdy sharanyń biri - 20 serııaly telehıkaıanyń túsirilimi. «Mereıtoı qarsańynda ǵylymı konferentsııalar uıymdastyrylyp, derekti jáne kórkem fılmder jaryq kóredi. Onyń ishinde, Elbasynyń tapsyrmasymen Qazaq handyǵyna arnalǵan 20 cerııaly telehıkaıa túsiriletinin erekshe atap ótkim keledi. Qazirgi kezde ǵalymdardyń anyqtaýymen tarıhymyz aıqyn jolǵa tústi, endi bizdiń aldymyzda ony kórkemdik beleske shyǵarý mindeti tur», - dedi vedomostvo basshysy.
***
«Ońtústik Qazaqstan oblysynda jıirkenishti oqıǵa oryn aldy. Jetisaı qalasynda 15 jasar qyzdy alyp qashqan jigit boıjetkendi zorlaǵan», - dep jazady «Ekspress K» basylymy «Rabynıa v bantıkah» atty maqalada.
Anyqtalǵanyndaı, eski dástúrdi jalǵastyryp, qyzdy alyp qashýǵa kelisimin bergen onyń sheshesi bolyp shyqty. Shymkent qalasynyń 15 jastaǵy mektep oqýshysy Mádına (esimi ózgertilgen) bir jarym aı buryn joǵalyp ketken. Bul týraly mekteptegi oqytýshylar prokýratýraǵa habar beripti. Mektep basshylyǵy málim etkendeı, qyzdyń ata-anasy aıyrylysqan jáne oqýshy qyz óz sheshesiniń úıinde, Jetisaı qalasynda bolýy yqtımal dep boljaǵan.
Quzyrly organdar qyzdy izdestirý úshin arnaıy jedel top qurdy. Mektep oqýshysy tabyldy. Mádınanyń anasy oǵan uıaly telefon alyp beremin dep Jetisaı qalasyna shaqyryp alǵany belgili boldy.
«24 qazan kúni Maqtaaral turǵyny azamattyq nekede turý úshin ony alyp qashqan jáne zorlaǵan. Qyzdyń anasy barlyǵyn bilgen», - dep habarlaıdy Abaı aýdany prokýrorynyń orynbasary Ermek Aıtymov.
