Álem elderi stýdentterdiń jataqhana máselesin qalaı sheshýde
«Jataqhana qurylysynyń ınvestıtsııalyq tartymdylyǵy týrasynda sóılessek. Ne sebepten stýdentterge arnalǵan jataqhanany salý tıimdi? Bul jerde eki faktor bar. Birinshisi daǵdarys jaǵdaıynda ásirese bilim berý salasyna kóptep qarjy quıylady. ıAǵnı, bilim berý granttary kóbeıedi. Sol jaǵdaıda stýdentterdiń sany kóbeıgennen keıin jataqhanada turatyn stýdentterdiń sany turaqty bolady. Onyń ústine jekemenshik úıge qaraǵanda, jataqhana áldeqaıda tıimdi», - dedi sarapshy Prezıdenttiń bes áleýmettik bastamasy talqylanǵan Astanada ótken baspasóz máslıhatynda.
Alýa Joldybalınanyń aıtýynsha, shet memleketterde jataqhanalardy basqarý belgili bir kompanııaǵa tapsyrylady.
«Sol kompanııa jataqhanany óz aktıvine alyp, stýdentterdi izdeıdi. Ol álemdegi qalyptasqan tájirıbe. ıAǵnı, jataqhanalardy basqarý menedjmenti bar. Sheteldik ekonomısterdiń málimetterine qulaq assaq, eger jalǵa berýden túsetin paıda 2-3 paıyzdy qurasa, al jataqhana salasynda ekonomıkalyq tabys jylyna 4-6 paıyzdy quraıdy. Qazirgi kezde kóptegen qurylys kompanııalary turǵyn úılerden góri, jataqhanalardy salýǵa den qoıýda», - dedi ol.
Sarapshynyń keltirgen málimetine súıensek, sońǵy 5 jylda stýdenttik jataqhana salýdan eń kóp jumys istegen Germanııa memleketi. Germanııa bul baǵytta 220 mln eýroǵa jýyq ınvestıtsııa quıǵan.
«Endi Germanııa ınvestıtsııany 2020 jylǵa deıin 22 paıyzǵa ulǵaıtamyz dep otyr. Odan bólek, AQSh-ta jataqhana turǵyzatyn kóptegen qurylys kompanııalaryna jeńildik beriledi. Sonymen qatar, stýdentter jataqhanasy qurylysyna ınvestıtsııany kóptep salatyn elderdiń ishinde Ulybrıtanııa memleketi de bar. 75 myń oryndyq jataqhana salýda memlekettiń kúshimen birge, iske bıznes ókilderin de shaqyrý kerek. Bıznes memlekettik-jekeshelik áriptestik negizinde jataqhana qurylysyn júrgizýi tıis. Búgin de álemdegi eń úlken shved kompanııasy jataqhana boıynsha úlken jobany júzege asyrýda. Odan bólek AQSh-tyń qurylys kompanııalary jekemenshik jataqhanany salyp jatyr», - deıdi sarapshy.
Alýa Joldybalınanyń aıtýynsha, búgingi álemdik trend - modýldik tehnologııalar negizinde salynǵan jataqhanalar. ıAǵnı, qurylys kompanııalarynyń jataqhana tıpindegi modýldik turǵyn úılerdi salý úlken kiris ákelip jatyr. Onyń ishinde, AQSh-taǵy iri qurylys kompanııalary sońǵy 7 jylda tek turǵyn úı naryǵynda stýdenttik jataqhanany salýǵa kirisken.
«AQSh, Germanııa sekildi memleketterdiń sońǵy 5 jyldaǵy jumys baǵytyn baǵamdasaq, jataqhanaǵa ınvestıtsııa salý jáne ony basqarýda úlken menedjmentterge den qoıyp jatyr. Kanadada stýdentterdiń ózinen qurylǵan Úkimettik emes uıymdar birigip, jataqhana salyp, ony ózderi basqaryp júr. ıAǵnı, formattar ár túrli. Bizge bıznes qurylymdarmen birige otyryp, jalpy jataqhana salýdyń tıimdiligi boıynsha algorıtmder men mehanızmderdi oılastyrý kerek. Bul joba árıne óte tıimdi bolady», - dep túıdi sarapshy.
