Aldaǵy jyldary mektep jasyndaǵy balalar sany 5 mln-ǵa deıin ósedi
«2027 jylǵa qaraı mektep jasyndaǵy balalar sany (6-18 jas aralyǵyndaǵy) 5 mln-ǵa deıin artady, sodan keıin shamamen on jylǵa turaqtaný kútilýde. Alaıda 2036 jyldan 2050 jylǵa deıin ósý qaıta bastalady jáne 2050 jylǵa qaraı olardyń sany 6,5 mln-ǵa jetedi», - dep jazylǵan ortalyqtyń uzaq merzimdi demografııalyq boljamynda.
Zertteýge sáıkes, 1 mln 967 myń adamǵa ósim nátıjesinde megapolısterge 679 myń adam keledi, onyń ishinde Astana qalasyna – 251 myń, Shymkent qalasyna – 250 myń, Almaty qalasyna – 178 myń adam kelýi múmkin. Túrkistan oblysynda mektep jasyndaǵy halyq sanynyń 342 myń adamǵa, Jambyl oblysynda – 212 myń adamǵa, Almaty oblysynda – 211 myń adamǵa, Mańǵystaýda – 190 myń adamǵa ósýi kútilýde.
Sondaı-aq 2027 jylǵa qaraı jastar sany (15-28 jas) 0,5 mln adamǵa ósip, 4,1 mln adamdy quraıdy. 2027-2033 jyldar boıy 900 myńǵa jýyq qosymsha ósim baıqalady, al 2033 jylǵa qaraı jastardyń jalpy sany 2022 jylǵy 3,5 mln adammen salystyrǵanda 5 mln adamnan asyp túsedi.
«Degenmen, qazirgi jastardyń eń eresek jáne ekonomıkalyq belsendi bóligi dúnıege kelgen 1990 jyldar aıaǵyndaǵy «demografııalyq oıpat» saldarynan 2024 jylǵa qaraı jastar jumys kúshiniń sany 1,8-den 1,7 mln adamǵa deıin azaıýy múmkin. Alaıda 2030 jylǵa qaraı onyń sany 2,2 mln adamǵa deıin, al 2035 jylǵa qaraı – 2,7 mln adamǵa deıin ósedi. Osylaısha, aldaǵy 13 jylda jastar sanynyń ósýinen ǵana jumys oryndaryna degen qajettilik 1 mln-ǵa jýyqtaıdy», - deıdi Eńbek resýrstaryn damytý ortalyǵy.
2030 jylǵa qaraı eńbekke qabiletti jastan asqan halyq sany 25%-ǵa, al 2050 jylǵa qaraı – 1,7 ese ósedi. Bul jasqa deıingi halyq sany 2030 jylǵa qaraı nebári 2%-ǵa, eńbekke qabiletti jastaǵy - 11%-ǵa ósedi, sol sebepti 2050 jylǵa qaraı ósim tıisinshe 41% jáne 36% quraıdy. Osylaısha, egde jastaǵy halyq sany basqa sanattarǵa qaraǵanda kóbirek (jyldam) ósedi, bul ortasha esepte halyqtyń qartaıýyn kórsetedi.
2050 jylǵa qaraı jalpy (balalar jáne zeınetkerlik jastaǵy adamdar) demografııalyq júkteme koeffıtsıenti Abaı, Túrkistan jáne Ulytaý oblystarynda 100%-ǵa jaqyndaıdy, al zeınetaqy júktemesi koeffıtsıenti (zeınet jasyndaǵy adamdardyń demografııalyq júkteme koeffıtsıenti) Qostanaı, Soltústik jáne Shyǵys Qazaqstan oblystarynda 40%-dan asady.
2034 jylǵa qaraı Qazaqstandaǵy jumys kúshi sany 10 mln adamnan asýy múmkin. 2000-shy jyldardaǵy «bebı bým» kezinde týǵan urpaqtyń eńbek naryǵyna kelýine baılanysty 2030 jyldan bastap jyl saıynǵy jumys kúshi qarqyndy óse beredi. 2050 jylǵa qaraı jumys kúshi sany demografııalyq kórsetkishterdiń dınamıkasyna baılanysty 11-12,5 mln adamǵa jetýi múmkin, bul 2022 jylmen salystyrǵanda 18-34% kóbirek. Birqatar óńirlerde (negizinen soltústik, ortalyq jáne shyǵys) jumys kúshi 25-ten 45%-ǵa deıin qysqarýy múmkin bolsa, Astana jáne Shymkent qalalarynda onyń eki eselenýi kútilýde.
Aıta keteıik, Qazaqstan halqynyń sany 2050 jylǵa qaraı 8,2 mln adamǵa ósip, 27,8 mln adamǵa jetedi. 2022-2050 jyldary jańa týǵan náresteler sany 14,3 mln adamdy, qaıtys bolǵandar sany 5,5 mln adamdy quraıdy. Osylaısha, tabıǵı ósim 8,8 mln adam bolady. Alaıda, kóshi-qonnyń teris saldosyna baılanysty (565 myń adam) 2050 jylǵa qaraı halyqtyń taza ósimi 8,2 mln adam bolmaq.
