Aldaǵy jyldary elimizde qandaı zaýyttar salynatyny belgili boldy
2019 jylǵy 31 jeltoqsanda Úkimet qaýlysymen QR ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damytýdyń 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy bekitildi. Іshki jáne syrtqy naryqta óńdeý ónerkásibi kásiporyndarynyń básekege qabilettiliginiń ári qaraı ósýi - IIDMB 3.0 maqsaty bolyp otyr.
Baǵdarlama maqsattarynyń ishinde: ishki jáne syrtqy naryqtarda suranysqa ıe óńdelgen taýarlar óndirisiniń kólemin ulǵaıtý jáne nomenklatýrasyn keńeıtý; negizgi óndiristerdi damytý jáne strategııalyq jobalardy iske asyrýdy yntalandyrý arqyly ónerkásiptik qýattardy ulǵaıtý; óńdeý ónerkásibi salalaryn tehnologııalyq damytý jáne tsıfrlandyrýdy qamtamasyz etý bar.
«IIDMB 3.0 iske asyrý kezeńinde eksportqa baǵyttalǵan 40 negizgi jobany iske asyrýǵa basa nazar aýdarylatyn bolady. Sonyń ishinde, kúrdeli tyńaıtqyshtar óndirisiniń kesheni «Evrohım Qarataý», polıetılen óndirisi boıynsha Borealis jobasy, Jambyl oblysynda kaltsıı qosylǵan soda óndirisi «Yildirim Holding». Mashına jasaý salasynda Qostanaı oblysynda «KAMAZ» avtomobıl arnaıy tehnıkasy men tehnıka avtokomponentteri óndirisin, Almaty qalasynda Hyundai jeńil avtomobılder óndirisin, sondaı-aq Claas KgaA mbH nemis aýylsharýashylyq mashına jasaý alybymen birlesip, aýyl sharýashylyq tehnıkasy óndirisin iske qosý josparlanýda», - delingen QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi málimetinde.
IIDMB 3.0 engizýden kútiletin nátıjeler: óńdeý ónerkásibinde eńbek ónimdiligin 2018 jylmen salystyrǵanda 1,6 esege naqty ósirý (bir adamǵa shaqqanda 55,9 myń dollarǵa deıin); óńdeý ónerkásibinde eksport kólemin 2018 jylǵy deńgeıge qaraǵanda 1,9 esege ósirý ($15,8-den $29,5 mlrd deıin); óńdeý ónerkásibiniń negizgi kapıtalyna ınvestıtsııalardyń fızıkalyq kólemi ındeksin 2018 jylǵy deńgeımen salystyrǵanda 1,6 esege ósirý ($3,6-dan 5,9 mlrd deıin).
Aıta keteıik, Indýstrııalandyrý arqyly ekonomıkany ártaraptandyrý baǵyty elimizdiń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaevpen 2010 jyly belgilengen. Alǵashqy eki besjyldyqtyń qorytyndysy boıynsha óńdeý ónerkásibi 70 trln teńgege ónim óndirdi, al adam basyna shaqqanda eńbek ónimdiligi 35,3 myń AQSh dollaryna jetti.
