Aldaǵy 3 jylda qazaq tilinde oqytatyn bilim ordalarynyń sany artady

None
None
ASTANA. 29 qazan. QazAqparat - Taıaýda ótken Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda Almaty qalasynyń ákimi Ahmetjan Esimov Bilim jáne ǵylym mınıstrligi jaýapty qyzmetkerleriniń biriniń aýzynan shyqqan UBT-nyń alynyp tastalatyndyǵyna qatysty «sýyt habar» halyq arasynda alańdaýshylyq týyndatqanyn atap ótken-di.

Osy máselege qatysty Elbasy Nursultan Nazarbaev atalǵan vedomstvo basshysy Aslan Sárinjipovti ornynan turǵyzyp, qandaı da bir reforma oryn alar bolsa, onda halyqqa durystap túsindirý qajettigin basa aıtqan bolatyn. «Túsindirý qajet, joqtan ózgege halyqty dúrliktirmeý kerek. Bireý aıtty ǵoı. Bizde, osynda otyrǵandardyń qaı-qaısysy ne bolsa sony aıtady, tiline ıe bolmaıdy. Al odan keıin barlyǵy jaýap beredi», - dep keıigen edi. Sonymen joǵary deńgeıde kóterilgen, kóptiń kóńil kúpti etken UBT máselesine búgin sońǵy núkte qoıyldy. Naqty aıtqanda, testileý joıylmaıdy, degenmen oǵan birqatar ózgertý engizilip, jetildiriletindigi anyq. Bul jaıynda búgin Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda 2014-2016 jyldarǵa arnalǵan Qazaqstan Respýblıkasynyń bilim jáne ǵylym salasy damýynyń basym baǵyttary jaıynda baıandama jasaǵan Bilim jáne ǵylym mınıstri Aslan Sárinjipov aıtty. «Birinshiden, testilerdiń mazmuny qaıta qaralatyn bolady. Testiler bazasynan talaptarǵa saı kelmeıtin suraqtar alynyp tastalady. Ekinshiden, testileý tehnologııasy ózgertiledi. Kompıýterlik testileýdi engizý sýbektilik faktorlardyń nátıjege áserin tómendetýge múmkindik beredi», - dedi ol. Sonymen qatar mınıstrdiń atap ótýinshe, vedomstvoda oqýshylardyń 1 jyldyń ishinde birneshe qaıtara test tapsyrý múmkinshiligin pysyqtaý júrgizilip jatqan kórinedi. Budan bólek, atalǵan ózgertýler aıasynda tolyqqandy jaýaptar men sheshimderdi talap etetin, jańa býyn testilerin baıqap kórý ári engizý kózdelip otyr. Osylaısha, ulttyq testileýdiń bilimdi baǵalaýdan quzirettilikti baǵalaýǵa kóshýi júzege asyrylmaq. Osy jıyn barysynda A.Sárinjipov joǵary oqý oryndaryn memleket menshiginen alý qajettigin kóterdi. Onyń aıtýynsha, búgingi tańda elimizdegi joǵary oqý oryndary josparly júıeniń eskirgen ustanymdary negizinde jumys isteýin jalǵastyryp keledi. Al joǵary bilim Bilim jáne ǵylym mınıstrligi tarapynan berilip, retteledi. ıAǵnı, JOO-lar kommýnaldyq kásiporyndar retinde jumys istep, memleket atynan qandaı da bir memlekettik qyzmetti tómengi baǵa boıynsha kórsetedi. Jalpy, memlekettik kásiporyn nysanyndaǵy joǵary oqý oryndarynyń qyzmetteri 16 kodekspen jáne 48 zańmen retteledi. Bilim berý mazmuny bolsa, oǵan QR BǴM ókilettigin bilim týraly zańmen bekitý arqyly júzege asyrylady. «Júıeli sheshim usynamyz - JOO-lardy memleket menshiginen alý, olarǵa JOO-lar arasynda resýrstar úshin básekelestikti, sondaı-aq naryqtyq jaǵdaıda stýdentter arasyndaǵy básekelestikti kúsheıtý úshin derbestik berý qajet», - dedi elimizdiń bas ustazy. Bul rette A.Sárinjipovtiń aıtýynsha, joǵaryda atalǵan jaıttardy retteý úshin JOO-lardy damytýdyń jeke baǵdarlamasynyń jańa uıymdastyrý-quqyqtyq formasy, qarjylandyrý, nátıjege baǵdarlaný, alqalyq basqarý jáne jemqorlyqpen kúres qajet. Bul boljamdy sharalar Qazaqstannyń jahandyq básekege qabilettilik ındeksindegi ustanymyn arttyra túsýi tıis. Aıta keterligi, adam kapıtalynyń damýy elimizge keleshekte ǵylymmen tyǵyz ushtasqan ekonomıkany jáne básekege qabilettilikti qalyptastyrýdyń berik irgetasyn qalaýǵa múmkinshilik bereri sózsiz. Sondyqtan da aldaǵy 3-4 jyldyń ishinde bilim júıesiniń qurylymdyq jáne maǵynalyq turǵydan damyǵan memleketterdiń deńgeıine jetkizý barysynda saıası erkindik jáne resýrstar negizinde aıqyn maqsattar qoıyp, olardy naqty júzege asyrý qajet. Al bul maqsattarǵa qol jetkizý jolynda bilim berý salasynyń damýyna kedergi keltiretin birqatar júıeli máselelerdi sheshý kún tártibine shyǵyp otyrǵandyǵy ras. Máselen, 90-jyldary toqyrap qalǵan bala týý kórsetkishi keıingi jyldary kúrt kóterilgen bolatyn. Sondyqtan da aldaǵy ýaqytta bul jaıt mektepterdegi bala sanynyń arta túsýine túrtki bolmaq. Máselen, mınıstrdiń statıstıka málimetterine súıene otyryp alǵa tartqan derekterine qaraǵanda, Qazaqstan halqynyń tabıǵı ósimi 2020 jylǵa qaraı turaqtalady eken. Sáıkesinshe, turaqtaný ornaǵannan keıin 2025 jylǵa qaraı mektepke deıingi bilim berý jáne bastapqy mektep oqýshylarynyń sany artpaq. «Orta bilimge qatysty aıtar bolsam, onda 11-15 jas aralyǵyndaǵy balalar toby qazirgi ýaqytta tómengi núktede tur jáne taıaý aralyqta belsendi ósim kórsete bastaıdy. Qazirgi ýaqytta kásibı tehnıkalyq jáne joǵary bilim salasynda quldyraý baıqalady. Bul 1990 jyldardaǵy demografııalyq ahýaldyń tómendeýimen baılanysty jaıt. Bul quldyraý shamamen 2020 jylǵa deıin jalǵasady. Al odan keıin joǵary jáne kásibı tehnıkalyq bilim berý salalaryndaǵy balalar sany kúrt óse bastaıdy», - dedi ol. Mınıstrdiń aýzynan shyqqan taǵy bir derek: mektep jasyna deıingi balalardy sapaly bilimmen qamtý máselesine qatysty boldy. Bul oraıda ol aldaǵy úsh jyldyń ishinde bilim berý mazmunyn jaqsartý úshin mektepke deıingi bilim berý baǵdarlamalaryn 30 paıyzǵa jáne joǵary bilimi bar pedagogtar paıyzyn 30-ǵa deıin jetkizý josparlanyp otyrǵandyǵyn basa aıtty. Jalpy, Elbasynyń tapsyrmasymen qolǵa alynǵan «Balapan» baǵdarlamasynyń jemisin kórgen balaly otbasylardyń qatary artyp keledi. Óıtkeni, qazirgi tańda 3-6 jas aralyǵyndaǵy balalardyń 70 paıyzy balabaqshamen qamtylǵan. «Bul jumystardy jalǵastyrý qajet. Degenmen, baǵdarlamalardyń sapasyna, tárbıeshilerdiń biliktiligin arttyrýǵa nazar aýdarý kerek. Bul rette biz 2016 jyly, ıaǵnı 3 jyldan keıin «Balapan» baǵdarlamasy boıynsha 80 paıyzdyq qamtý kórsetkishine qol jetkizý mindetin qoıyp otyrmyz. Sáıkesinshe, mektepke deıingi uıymdar sany shamamen 10 myń bolýy tıis», - dedi mınıstr. Sondaı-aq ol 2016 jylǵa deıin qazaq tilinde bilim beretin oqý oryndarynyń sany artatyndyǵyn aıta kele, naqty derekterdi de alǵa tartty. «Biz qazaq tiline zor kóńil bóletin bolamyz. Memlekettik tilde bilim beretin oqý oryndarynyń sany arta túsedi. Mektepke deıingi bilim berý salasynda mundaı uıymdar sany 2 myńǵa deıin, orta bilim berýde 4 myńǵa deıin jetkizilse, tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý salasynda olardyń sany 50-ge artady», - dedi A.Sárinjipov. Atalǵan máseleni qorytyndylaǵan Úkimet basshysynyń atap ótýinshe, memleket pedagogıkalyq resýrstardyń damýyna jáne olardyń biliktiligin arttyrýǵa barynsha zor kóńil bólýde. Pedagogıkalyq kadrlardy daıyndaý júıesi de qaıta qarastyrylýda. «Degenmen, atalǵan kadrlardaǵy dısbalans - bul, bilim berý júıesindegi álsiz pedagogtardyń bolýynan ǵana oryn almaýy múmkin. Bul rette, myqty, jas, talantty pedagogtardyń jaǵdaı jasap, joǵary jalaqy tóleıtin basqa salalarǵa ketip jatqandyqtaryn atap ótý qajet», - dedi S.Ahmetov. Sonymen qatar Premer-Mınıstr resýrstyq ortalyqtar qurý máselesi mańyzdy baǵyt ekendigin, degenmen resýrstyq ortalyqtarda yqsham mektepterdiń balalaryn oqytý úshin jaǵdaı bolýy tıistigin aıta kele bul jumystarǵa óńirlerdi damytý baǵdarlamasynyń aýyldyq aýmaqtardy qoldaý boıynsha jańa bóligi aıasynda Óńirlik damý mınıstrligi aralasýy tıistigin basa aıtty.

Сейчас читают
telegram