Alaıaqtardyń oıynyn oınaýǵa Toqaevtyń ar-namysy jibermeıdi – saıasattanýshy Arkadıı Dýbnov
Reseılik saıasattanýshy, Ortalyq Azııa boıynsha sarapshy Arkadıı Dýbnov Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń Egemen Qazaqstan gazetine bergen kólemdi suhbatynyń basty messedjderi týraly pikir bildirdi. Kazinform agenttigi bul týraly Tengrinews.kz-ke silteme jasap habarlaıdy.
«Men úshin Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev suhbatynyń qandy Qańtarǵa qatysty bóligi qorytyndy men baǵalaý turǵysynan ilgerileý turǵandaı kórindi. Birinshiden, biz Prezıdent Toqaevtyń tuńǵysh prezıdentpen tikeleı jeke baılanysta bolǵanyn bildik. Onyń aıtýynsha, 2019 jyly prezıdenttik ókilettikter Toqaevqa berilgennen keıin qurylǵan tandem – qos bılik júıesi bul kelispeýshilikke sebep boldy degen sózderin Nazarbaevtyń betine aıtty. Bul jerde men Qazaqstannyń qazirgi Prezıdentiniń kózqarasy boıynsha Nazarbaevtyń jaýapkershiligi aıqyn kórinetin Qańtar tragedııasynyń sebebine qatysty túpkilikti bolmasa da, irgeli tujyrymdardyń alǵysharttaryn kórip otyrmyn. Nursultan Nazarbaevtyń táýelsiz Qazaqstannyń qalyptasýyna sińirgen eńbegi zor ekenin túsingen Aqorda bul oqıǵalar úshin ony budan da joǵary jaýapkershilikke tartý múmkin emes dep sanaıdy. Meniń oıymsha, bul – Toqaevtyń Qańtarǵa qatysty bergen suhbatynda aıtylǵan eń mańyzdy nárse», - dedi A.Dýbnov.
Sarapshy Prezıdent Toqaevtyń mundaı aýqymdy suhbaty jarııalanýyna úsh sebep bar ekenin atap ótti.
«Birinshiden, Qańtar oqıǵasyna eki jyl toldy, osyǵan óz kózqarasy men baǵasyn halyqqa jetkizý kerek boldy. Ekinshiden, Toqaev 2029 jylǵa deıin jeti jyl bılikte bolamyn degen ýádesin buzyp, jańa prezıdenttik merzimge qaıta úmitker bolý úshin 2026 jyly Konstıtýtsııaǵa ózgerister engizý boıynsha referendým ótkizýge bastamashylyq jasaýǵa daıyn degen qaýesetterge jaýap berý qajet boldy. Bul sát óte mańyzdy, bárin ashyq aıtý kerek. Úshinshiden, Nursultan Nazarbaevtyń «Meniń ómirim» kitabynyń jaryqqa shyǵýyna baılanysty óte kóp pikir boldy. Soǵan jaýap berý qajet boldy», - dep atap ótti saıasattanýshy.
Onyń pikirinshe, Nursultan Nazarbaev oqıǵaǵa qatysty óz nusqasyn aıtyp, qos bılik rejımi týraly qalyptasqan jaǵdaı úshin jaýapkershilikten bas tartty.
«Nazarbaev 2019 jyly prezıdenttik ókilettikti Toqaevqa resmı túrde óz erkimen berý arqyly shynymen de tarıhı áreket jasaǵany anyq. Biraq bul rette ol Qazaqstannyń búkil ómirin, jan-jaqty maǵynada aıtqanda, úlken «otbasynyń» barlyq qyzmetin, onyń ishinde tek týystyq emes, sondaı-aq otbasynyń aınalasynda qurylǵan bıznestik baılanystardy ózi baqylaýda ustaýy kerek ekenine senimdi boldy. Ol Toqaevtyń oǵan osy baqylaýdy saqtap qalýǵa múmkindik beretinine senimdi boldy. Biraq qazir tarıh bizge mundaı shynaıy emes jaǵdaı uzaqqa sozyla almaıtynyn kórsetip otyr. Ásirese 2019 jyly Qasym-Jomart Toqaev Prezıdent bolyp saılanǵannan keıin Qazaqstandy Nazarbaev áýletiniń bassyzdyǵynan qorǵaý áreketine narazy bolǵan Nazarbaev otbasy músheleriniń bılik pen iskerlik ambıtsııasyn eskeretin bolsaq», - dep túsindirdi spıker.
Ol burynǵy Keńes Odaǵy respýblıkalarynyń basym kópshiliginde kóshbasshylyq máselesi ádette avtokratııalyq jolmen sheshilgenin atap ótti. Onyń pikirinshe, atqarýshy nemese prezıdenttik bılik tek bir quramdasy bolatyn tepe-teńdiktegi demokratııalyq júıeni, bılikti bólý júıesin qurýǵa degen umtylys Keńes Odaǵynyń murageri bolǵan memleketterdiń kópshiliginde qalyptasqan joq.
«Aldymen Reseıde, sonymen qatar Qazaqstanda, Tájikstanda, Túrikmenstanda. Elektoraldyq avtokratııalardyń ózi jańa qoǵamnyń jetilýine kedergi bolǵandyqtan, bul model myzǵymastaı bolyp kórindi. Osy ýaqytqa deıin bul qoǵam paternalıstik boldy, ol bılikti saılaý, básekelestik, pikirler bostandyǵy men sóz bostandyǵyn ustanyp ártúrli baǵdarlamalardyń básekelestigi arqyly jarysý jolymen berýdiń absolıýtti demokratııalyq júıesi múmkin degen oıǵa beıimdele almady. Al Toqaevtyń usynǵany áli kúnge deıin tolyq senimge ıe emes sııaqty, óıtkeni burynǵy Keńes Odaǵy keńistigindegi «palestınalarymyzda» bılikke qatty sene bermeıdi. Sondyqtan Qasym-Jomart Toqaevtyń bir márte jeti jyldyq merzimge qyzmet etý týraly ýádesi áli de skeptıtsızm týdyrdy», - dedi A.Dýbnov.
Saıasattanýshynyń pikirinshe, «merzimder sany boıynsha shekteýlerdi aınalyp ótýdiń aıla-amalyna múmkindik beretin konstıtýtsııalyq túzetýler engizý áreketi» Qazaqstandaǵy halyqtyń edáýir bóligi úshin oryndy nárse bolyp kórindi.
«Adamdar berilgen ýádelerge sený-senbeıtinin aıtý qıyn. Qoǵam burynǵysynsha qamqorshylyqty kútedi, ol bılikten kúmis tabaqqa salynǵan baqytty kútedi jáne ádettegi arhaıkalyq ómir saltyna tez túsýge daıyn. Meniń zamandastarym 1980 jylǵa qaraı keńes halqyna ýáde etilgen kommýnızm sol jyly Olımpıada oıyndarymen aýystyrylǵanyn umytpaıdy. Sondyqtan Toqaevtyń jeti jyldyq prezıdenttik ókilettiginiń sońǵy jyly – 2029 jylǵa qaraı Qazaqstannyń jalpy ishki ónimin eki ese arttyrý jospary meni qatty tańǵaldyrdy. Biz búgingi ekonomıkalyq ósýdi bolashaq 6 jylǵa senimdi túrde ekstrapolıatsııalaý úshin tym aýmaly-tókpeli kezeńde ómir súrip jatyrmyz. Toqaev óz suhbatynda dál osy senimsizdikti joıýǵa tyrysty», - dedi sarapshy.
Onyń aıtýynsha, bul talpynys durys baǵytta jasalǵan. Sarapshy bul talpynystyń qanshalyqty sátti bolaryn ýaqyt kórsetetinin qosyp ótti.
«Halyq Toqaevtyń ýádelerine senedi dep úmittenemin. Óz basym ýáde bergen sátten bastap sendim. Óıtkeni men qazirgi Prezıdenttiń tulǵasyn biraz ýaqyttan beri elestetip kelemin, onyń boıynan bizdiń kóshbasshylarymyzǵa jat, alaıaqtardyń oıynyn oınaýǵa múmkindik bermeıtin joǵary adamgershilik jáne saıası ar-namys qasıetin kórip otyrmyn. Meniń oıymsha, Toqaev álemdik deńgeıdegi asa talǵampaz saıasatker retinde óziniń syrtqy saıasatynyń negizgi aktsentterin anyq jáne aıqyn tujyrymdap berdi. Ol búginde kópvektorly mazmunǵa toly, tipti barlyq álemdik bılik ortalyqtarynan birdeı qashyqtyqta. Meniń oıymsha, Toqaev muny taǵy da aıqyn tujyrymdady», - dedi A.Dýbnov.
Saıasattanýshynyń aıtýynsha, Qazaqstan Prezıdenti buǵan deıin de talaı ret aıtqan osy bılik ortalyqtarymen qarym-qatynastyń egjeı-tegjeıine toqtalǵan joq. Biraq oǵan eń aldymen Reseımen qarym-qatynasy jáne 2024 jyly basty mańyzdy oqıǵaǵa aınalatyn saılaýǵa degen jeke kózqarasy týraly suraq qoıylǵandyqtan, ol Reseıdegi prezıdent saılaýyn erekshe atap ótti.
«Meniń oıymsha, onyń osy saılaý nátıjelerine qatysty qandaı da bir boljam jasaýdan aýlaq bolǵany durys, óıtkeni baıypty sarapshylar úshin bul taqyryp týraly sóz qozǵaý tipti durys emes. Ol «sózimen jáne is-áreketimen jahandyq kún tártibin qalyptastyratyn» Reseı prezıdentiniń tulǵasyna degen kózqarasyn sabyrlyqpen, pozıtıvti rýhta bildirdi. Núkte. Bul – óte tereń maǵynaly pikir, óıtkeni odan ári mynadaı suraqtar bolýy múmkin: Vladımır Vladımırovıch Pýtınniń qandaı áreketteri jahandyq kún tártibin anyqtaıdy? Olar pozıtıvti álde pozıtıvti emes pe? Naǵyz saıasatker Toqaev osy jerde núkte qoıyp, óz kózqarasyn naqty bildirgen joq», - dep túsindirdi sarapshy.
Saıasattanýshy Qazaqstan Prezıdentimen suhbattyń sıpatyna toqtalyp, onyń bastapqyda qazaq tilinde berilgenin atap ótti.
«Bul Toqaevtyń bir aıdan astam ýaqyt buryn Astanada Pýtınmen birlesken baspasóz konferentsııasy kezinde óz sózin qazaq tilinde sóılep bastap, reseılik delegatsııany birden arttarynan qulaqqap izdeýge májbúr etken kúshti áserdi qaıtalap otyr. Bul Toqaevtyń táýelsiz egemen Qazaqstannyń rámizderin qurmetteý, orys tiliniń taralýy men bilimin qurmetteı otyryp, memlekettik tildi qurmetteý jáne damytý qajettigin dáıekti túrde kórsetip jatqanyn tanytty. Bul – óte mańyzdy messedj. Suhbat qazaq tilinde jarııalanǵan soń ǵana, birneshe saǵattan keıin ol «Kazahstanskaıa pravda» gazetinde orys tiline aýdaryldy. Menińshe, bul óte mánerli messedj», – dep sanaıdy A.Dýbnov.
Sarapshy Qasym-Jomart Toqaev pen onyń komandasy, eń aldymen onyń ıdeologııalyq sektorynyń «jalpyulttyq qundylyqtar júıesin qaıta iske qosýǵa» umtylýyn atap ótti.
«Patrıotızm», «Otanǵa degen súıispenshilik» jáne t.b. jalpy tirkesterdiń joqtyǵy, turmystyq zorlyq-zombylyq barynsha az bolatyn, áıelder men balalardyń quqyǵy qurmetteletin áleýmettik atmosfera qurý úshin qarapaıym maqsat tujyrymdalǵany meni jaqsy jaǵynan tańǵaldyrdy. Osydan biraz ýaqyt buryn Qasym-Jomart Toqaevtyń Prezıdent retindegi basty kredosy zańǵa baǵyný ekenin aıtqany esimde. Bul – adam ómiriniń eń qarapaıym salalarynda órkenıetti tártip qurýdyń jalǵasy. Ádemi sóz tirkesteri joq, biraq memlekettiń adamdarǵa degen degen qurmeti – olardyń mádenı, órkenıetti ortada ómir súrýin qamtamasyz etý talpynysy seziledi», - dep túıindedi saıasattanýshy.
