Alash qozǵalysy tolyq zerttelgen joq - tarıhshy

QOSTANAI. QazAqparat - Qostanaıda Alash qozǵalysynyń 100 jyldyǵyna oraı «Alash taǵylymy jáne Táýelsizdik» atty aımaqtyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııa ótti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Jıyndy Qostanaı memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýtynyń rektory Erkin Ábil júrgizdi. Ol sáýir aıyndaǵy Elbasynyń baǵdarlamalyq maqalasynda el tarıhyna qatysty mańyzdy jaıttardyń aıtylǵanyn atap ótti. Onyń pikirinshe, alashordalyqtardyń basty baǵyty qazaq halqynyń ulttyq kodyn saqtaý bolǵan.   

Alash qozǵalysyn qansha zerttedik degenmen, teorııalyq turǵyda áli de belgisizdeý ári qyzyqty derekter jeterlik. Mine, búgingi jıynnyń kózdegeni de osy - ótkenimizdi túgendeý arqyly jas urpaqqa tarıhty uǵyndyrý», - dedi Erkin Ábil. 

Qostanaı oblysy ákimdigi ishki saıasat basqarmasy basshysynyń orynbasary Záýre Báımenova Alash qozǵalysynyń qazaqtyń qoǵamdyq-saıası ómirindegi mańyzyna toqtaldy.  

«Qazaqtyń ótken ǵasyrdaǵy tarıhyn aqtarsaq, Alash qozǵalysyn aıtpaı ketý múmkin emes. Elbasy táýelsizdik alǵan jyldardan bastap alashordalyqtar qozǵalysyn zertteýge aıryqsha mán berdi. Qozǵalys ıdeıasy 100 jyl buryn aıtylsa da, áli kúnge deıin mańyzyn joǵaltqan emes», - dep atap ótti Z.Báımenova. 

«1916 jylǵy halyqtyq qozǵalysty tarıhı turǵyda zerdeleý máseleleri» taqyrybynda professor, tarıh ǵylymdarynyń doktory Amanjol Kúzembaıuly baıandama jasady.

«Shyny kerek, Keńes úkimeti tusynda tarıh otarlaýshylardyń kózimen jazyldy. «Elý jylda el jańa, júz jylda qazan» deıdi qazaq. Mundaǵy aıtaıyn degenimiz - osy tarıhı qubylysqa shynaıy baǵa berý qajettiligi endi týǵan sııaqty. Qozǵalys tóńkeriske ulasty, sonyń nátıjesinde Reseı ımperııasynyń ulan-ǵaıyr terrıtorııasynda Keńes úkimeti ornady. 1916 jylǵy ult-azattyq qozǵalys birjaqty ǵana zerttele bastady. Qozǵalystyń árbir on jyldyǵynda Torǵaıǵa ekspedıtsııa uıymdastyrylyp, esepsiz derektik materıaldar jınaqtaldy. Olardyń kópshiligi jarııalandy da. Á.Jankeldın, A.Imanov jóninde qujattar jınaǵy erterekte jaryq kórdi. Ókinishtisi, barlyǵy da tek keńestik ıdeologııa turǵysynan qarastyryldy. Qazir tarıhty zertteıtin 4 ınstıtýtymyz bar. Alash qozǵalysy tolyq zerttelgen joq. Tarıhshylar úshin atqarar sharýa kóp», - dedi belgili tarıhshy.

Osy taqyrypty zerttep júrgen ǵalym Almasbek Ábsadyqov «Alash» ataýy ár óńirde túrli túsindiriletinin aıtty. Onyń paıymdaýynsha, Alash - dalalyq ólkelerdi meken etken kóshpeli halyqtardyń ortaq ataýy. Al keı derekterde áskerı uǵymǵa qatysty aıtylady.