Alash avtonomııasy týraly jańa kitap jaryq kórdi
- Alash tarıhyn zertteý isi - el táýelsizdiginiń jemisi. Dámetken Dosmuhanqyzy Alash qozǵalysy Batys bóliginiń tarıhyn tereńdete zerttep keledi. «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda jurtshylyqqa búgin usynylyp otyrǵan monografııasy da óte qundy, - deıdi fılologııa ǵylymdarynyń doktory Murat Sabyr.
Oqýshylar men stýdentter qaýymyna oqýlyq retinde paıdalanýǵa da bolatyn bul eńbek Kúnbatys Alashordanyń 100 jyldyǵyna oraı shyǵarylǵan. Kitapta Alashordanyń alǵashqy memlekettik qurylymy - «Oıyl ýálaıaty» atty Ýaqytsha úkimet pen 1918 jyly qurylǵan Kúnbatys Alashorda úkimetiniń atqarǵan qyzmeti, tarıhtan alatyn orny qujattarmen baıandalady. Sondaı-aq Jahansha Dosmuhamedovtyń ómirbaıany, saıası qyzmeti týraly qundy málimetterge qosa, Batys Alashordanyń elý qaıratkeri ómirbaıandyq málimetter, sırek sýretter basylǵan. - Bul eńbekti jazýǵa bes jyl ýaqyt ketti. Byltyr Alash qozǵalysyna 100 jyl jáne Jahansha Dosmuhamedovtyń 130 jyldyq mereıtoıyna oraı Jympıty-Máskeý, Jympıty-Semeı ekspedıtsııalaryna shyǵyp, birqatar qujat tapqan edik. Onyń bári osy jınaqqa engizildi. Jahansha Dosmuhamedulynyń Máskeýde Býtovo polıgonynda jerlengenin anyqtadyq. Monografııa negizgi úsh taraýdan turady. Birinshi taraýda HH ǵasyrdyń basyndaǵy eldegi saıası ahýal jáne Alash qozǵalysynyń tarıhnamasy baıandalady. ıAǵnı, Qazaqstan, sonyń ishinde Batys Qazaqstan óńiriniń sol kezdegi qoǵamdyq-saıası jaǵdaıy tolyǵymen berilgen. Ekinshi taraýda Jahansha Dosmuhamedovtyń ómiri men atqarǵan qoǵamdyq qyzmeti kezeń-kezeńimen alty bólimge bólinip kórsetilgen. Osy kitapta Kúnbatys Alashorda tarıhyna qatysty kóptegen qujattyq derekterdi sol kúıinde berdim. Bul qujattyq derekter negizinen Orynbordan, Ýfa dırektorııasynan, Máskeý, Almaty arhıvterinen, tulǵalar tarıhy týraly Prezıdenttik arhıvten alyndy. Sondaı-aq, ózimizdiń oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıinde saqtalǵan qujattar da paıdalanyldy, - deıdi kitap avtory.
