«Alash áskerine qatysty tyń derek tabyldy» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 10 jeltoqsan, beısenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda jazýshy, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Sábıt Dosanovtyń maqalasy jarııalandy. «Túndi qýǵan kúndizdeı shýaqty sóz, ulylyqpen egizdeı qýatty oı» atty maqalada jazýshy QR Prezıdentiniń xalyqqa Joldaýyna qatysty óz oı-tolǵamdarymen bólisedi.

«Elbasy Nursultan Nazarbaev bıylǵy Jol­da­ýyn­da eli­mizdiń aldyna daǵdarysqa qarsy jáne qurylymdyq ja­ńarýlardyń bes baǵyty boıynsha júzege asyratyn mindetter qoıyp, ony sheshýdiń jol­da­ryn da kóregendikpen kór­setip berdi. Birinshi. Qarjy sektoryn turaq­tandyrý. Ekinshi. Bıýjet saıasatyn ońtaılandyrý. Úshinshi. Jekeshelendirý jáne ekonomıkalyq básekelestikti yntalandyrý. Tórtinshi. Jańa ınvestıtsııalyq saıasattyń negiz­deri. Besinshi. Jańa áleý­mettik saıasat. Bulardyń bári de elimiz úshin aýadaı qajet. Eń mańyzdysy, Elbasy osy bes baǵytta qalaı jumys isteý kerektigi men ony sheshýdiń tıimdi joldaryn taıǵa basqan tańbadaı aıqyndap, anyq aıtyp ber­di», - deıdi jazýshy.

« Investıtsııalyq ahýal áli de jaqsarady » atty maqalada «Egemen Qazaqstan» basylymy eldegi tikeleı shetel ınvestıtsııalary naryǵyndaǵy máselelerdi kótergen.

«Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde bolǵan baspasóz máslıhatynda «KAZNEX INVEST» AQ basqarma tóraǵasy Borısbıı Jangorazov elimizdiń ınvestıtsııalyq tartymdylyǵy áli de jaqsara túsetinin aıtyp, saladaǵy atqarylyp jatqan jumystar jóninde áńgimeledi», - delingen maqalada.

Memleket basshysynyń tap­syr­masyna oraı, elimizge ınves­torlardyń erkin kelýi úshin barlyq jaǵdaı qarastyrylyp jatqanyna toqtalǵan basqarma tóraǵasy, qazirgi kúnde Qazaq­standa 140-tan astam ınves­tor óz isin ıirip, kásibin dóń­geletip otyrǵanyn aıtty.

«Bári­ńizge málim, Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha elimizde ındýstrııalyq-ın­novatsııalyq damý ­baǵ­darla­ma­sy júzege asyrylýda. Shetelderden tikeleı ınvestıtsııalar tartý osy baǵdarlamanyń basym baǵyttarynyń biri. Búgingi álem­de qalyptasqan kúrdeli jaǵ­daıdan bárimizdiń habary­myz bar. Osyǵan qaramaı, bizdiń elimiz shetelderden ınvestıtsııa­lar tartýdy aıaldatpaý maqsatynda ınvestıtsııalyq ahýaldy jaqsartýdy áli de jalǵas­tyra bermek. Qazirgi ýa­qytta Qazaqstanda 140-tan astam ınvestor jumysyn júrgizip otyr. Olar jalpy somasy 6 mlrd. dol­lar­dy quraıtyn 150-den as­tam jobany júzege asyrdy, so­nyń nátıjesinde 20 myń­nan astam jumys orny qurylǵan. Dál búgingi kúnde de ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý baǵdarlamasynyń sheńbe­rinde sheteldik ınvestorlardy tartý isi qyzý júrip jatyr», dedi ol.

***

«Aıqyn» gazetiniń beısenbidegi sanynda «Ákimder elmen etene aralasýy tıis» atty maqala oqyrman nazaryna usynyldy. Basylymnyń atap kórsetýinshe, Astanada Ulttyq mýzeıde Prezıdent Joldaýyn aqparattyq jáne saraptamalyq súıemeldeýdi uıymdastyrý máseleleri boıynsha ótken respýblıkalyq keńeste QR Premer-mınıstriniń orynbasary Darıǵa Nazarbaeva Prezıdent Joldaýyn júzege asyrý úshin Úkimet pen jergilikti atqarýshy organdar tyń serpiliske kóshý kerektigin xabarlaǵan.

D. Nazarbaevanyń aıtýynsha, ol úshin bılik ókilderinen aldymen halyqpen qarym-qatynasty eshbir kedergisiz, ashyq ári shynaıy túrde júrgizý talap etiledi. Óz kezeginde sheneýnikter elmen etene aralasyp, Úkimettiń atqaryp jatqan sharýasyn túsindirýi qajet.

- Keshe Úkimet Elbasynyń ha­lyq­qa arnaǵan Joldaýyn júzege asyrýdyń Jalpyult­tyq josparyn qabyldady, - dedi Darıǵa Nursultan­qyzy. - Josparda Joldaýdaǵy bes baǵytqa aıryqsha basymdyq berilip otyr. Birinshiden, Úkimet pen Ulttyq bank daǵ­darysqa qarsy jospardy iske asyrý kerek. Bul 2016-2018 jyldarǵa arnalǵan eko­no­mıkany turaqtandyrýdyń basty tetigine aı­nalady. Endigide onyń jeke jospary da daıyn bolyp qaldy. De­genmen eń bastysy, memlekettik or­gandar Úki­mettiń qolǵa alǵan sharalarynan halyqty keńi­nen habardar etýi tıis.

Ásirese, aımaqtyq ákimder tur­ǵyndarǵa túsinikti tilde nasıhattaǵany abzal. Ákimdikter aınalasyna qara­paıym adamnyń kózqarasymen qaraý­ǵa mindetti. Qatardaǵy el turǵyndary dúkender men emhanalardy, mektepter men avtobýstarǵa kún saıyn shynaıy ómirmen betpe-bet keledi. Olardy qo­ǵamdaǵy kemshilikter árkezde de alań­datady. Sondyqtan da olarǵa eń aldy­men ekonomıkalyq kórsetkishter emes, basshylardyń adamı qarym-qa­tynasy, máselesine nazar aýdarýy mańyzdy. Ákimder halyqtyń kúnde­likti turmystyq túıtkilin sheshýge qol ushyn sozsa, olar bıliktiń daǵda­rysqa qarsy jumys istep jatqan­dy­ǵyn túsinedi.

***

Zertteýshi, tarıhshy Berik Ábdiǵalıuly Alash áskerine qatysty buryn-sońdy esh jerde jarııalanbaǵan tyń derekterdi kópshilik nazaryna usyndy, dep jazady « Aıqyn » gazeti búgingi basylymynda. Ol elimiz­de Alash áskerine qatysty arnaıy maqa­lalar jazylyp, birli-jarym­dy zertteýler qolǵa alynǵanymen keshendi ári túbe­geıli ǵylymı zert­teý jumystary júrgizilmegenin tilge tıek ete kelip, Alash áskerine qatys­ty derekterdi izdestirýge memleket­tiń qoldaýynsyz kirisip ketkenin jet­kizdi. Onyń aıtýynsha, Reseı mura­ǵat­tarynan osyǵan deıin esh jerde jaryq kórmegen tarıhı qujattar men fotosýret­ter jáne beınematerıaldar tabyl­ǵan.

- Bizdiń tarıhymyzda aqtań­daq­tar kóp. Alash, Alashorda tarı­hyn­da da ashylmaǵan, zert­telmegen taqy­ryptar jeterlik. Sonyń biri - Alash áskeri. Óz­derińiz bile­tin­deı, Alash nemese Alashorda áskeri bastapqyda «halyq mılıtsııasy», «halyq ás­keri», «Alash áskeri», «qa­zaq pol­ki» syndy ártúrli ataýlarmen ataldy. Bastapqy qolda­nys­taǵy «mılıtsııa» sóziniń asta­rynda eldiń tynyshtyǵy men qaý­ip­siz­digin qorǵaıtyn ásker uǵy­my jatqany anyq. Buǵan deıin Alash áskeriniń is-qımyldaryn 1917-1919 jyl­­dar aralyǵynda jarııalan­ǵan ma­­terıal­dar men solardyń ne­gi­zin­­de jazylǵan zertteýler bo­ıyn­sha saralaıtynbyz. Endi bul taqy­ryp naqty derektermen tolyǵyp otyr, - dedi tarıhshy.

B.Ábdiǵalıulynyń sózinshe, Alash áskeri óte qıyn zamanda qu­ryl­ǵan.

- Ǵylymı-zertteý barysyn­da qazaq polktarynyń qujat­tary, ko­man­dırlerdiń tizimderi, qazaq ofı­tserleriniń esimderi tabyldy. Sony­men qatar Alash áskeriniń qurylýyna kolchaktar­dyń yqpal etkendigine qatysty derekter qolǵa tústi, - dedi ol.

«Osydan soń B.Ábdiǵalıuly ataq­ty ataman Dýtovtyń oqqa­ǵarlary qazaq jigitteri bolǵanyn rastaıtyn beınematerıal ta­byl­­ǵanyn aıtyp, jınalǵandar­dyń nazaryna tarıhı derekti usyndy», - delingen «Alash áskerine qatysty tyń derek tabyldy» atty maqalada.

***

Qazaqstanda qar barysynyń sany nebári 130-ǵa jetedi. Eger aldaǵy 10-15 jylda olardyń onsyz da az popýlıatsııasyn saqtaý baǵytynda naqty sheshimder atqarylmasa, qar barysy bizdiń aýmaqta joıylyp ketýi yqtımal, dep xabarlaıdy «Ekspress K» basylymy.

Bul týraly Almatyda ótken baspasóz máslıxatynda Qazaqstan geografııalyq qoǵamynyń múshesi Maǵjan Saǵymbaev málim etti.

«Qazaq geografııalyq qoǵamy Zoologııa ınstıtýtyna demeýshilik jasap keledi. Ol atalǵan janýarlardyń mıgratsııasyn jáne taý-tastaǵy baǵyttaryn anyqtaý maqsatynda zertteýshilerge 15 fotoqaqpan bólip otyr. Osylaısha, qolda bar fotoqaqpandardyń sany 30-ǵa jetip otyr. Sonymen birge zertteýdiń ekinshi kezeńinde ǵalymdar spýtnıktik telemetrııany qoldana alady. Іlbistiń birnesheýine GPS qurylǵylar ornatylady. Ol óz kezeginde ańdardyń qaıda júrgenderin baqylaýǵa múmkindik beredi», - delingen «Kazahstan terıaet svoı sımvol» atty maqalada.

Zoologııa ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri Alekseı Grachevtiń sózi boıynsha, qar barysyn zertteý jáne onyń sanyn saqtap qalý isi memlekettik qarjylandyrýmen qamtamasyz etilmegen.