«Alash arystaryn ardaqtaıtyn sharalar kóbeıedi» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparat agenttigi 26 qarasha, beısenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

Ókinishke oraı, Qazaqstanda dıabetpen aýyratyndar sany jyl sanap kóbeıip keledi. «Egemen Qazaqstan» gazetiniń habarlaýynsha, sońǵy 10 jylda dıabetpen aýyratyn naýqastar eki ese­­­­ge kóbeıip, 270 myńǵa jetken. «Bul tek anyqtalǵan adamdar sany, óıt­keni, dıabetke shaldyqqandaryn bilmeı júrgender qanshama. Dert bilinbeıdi de, ýaqtyly em qa­byl­damaý múgedektikke, tipti, ólim­ge áke­lýi múmkin. Sondyqtan Qa­zaq­stan Respýblıkasynyń dıa­bettik aǵartý qory men «Novo Nordısk A/S» kompanııasy ókil­diginiń «Abaı bol: dıabet janyńda!» áleý­mettik jobasy qalyptasqan jaǵdaıdy jaq­sartýǵa baǵyttalyp otyr» dep jazady basylym. Qazirgi zamanaýı qalalyq ómir aýrýdyń tez taralýyna áser etýde. Júris-turysy az ómir salty men úıle­simsiz tamaqtaný 2-tıpti dıabettiń paıda bolýynyń negizgi sebebi. Elimizde tirkelgen 93% jaǵdaıda dál osy túri kezdesedi. Ókinishtisi, aýrýdyń bul ke­zeńi tek 5, keıde 10 jyl ótken soń ǵana anyqtalady. Osy ýaqytqa deıin dert densaýlyqqa aýyr zardap tı ­gi­zip úlgeredi eken. Bul týraly tolyǵyraq «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda jaryq kórgen «Abaı bol: dıabet janyńda!» degen maqaladan oqı alasyzdar.

Sonymen qatar, bas basylym búgin elordada Buqarbaı batyr atyndaǵy kóshe paıda boldy dep, súıinshi jańalyq taratyp otyr. Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna oraı Astana qalasynyń tórinde dańqty batyr Buqarbaıdyń atyna kóshe berildi. Igi shara Astana qalasy ákimdiginiń qaýlysy jáne máslıhatynyń sheshimine sáıkes júzege asqan.

«Bul qýanyshqa batyrdyń Almaty, Aqtóbe, Qyzylorda, Mańǵystaý, Qaraǵandy jáne Jam­byl oblystaryndaǵy urpaqtary arnaıy kelip, kóshe men eskertkish-taqtanyń saltanatty ashylý rásimine qatysty. Sharanyń shymyldyǵyn ult janashyry, Parlament Májilisiniń depýtaty Orazkúl Asan­ǵazy ashty. «Bıylǵy Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy sheńberinde osyndaı batyrlarymyz ben bılerimizdi jas urpaqqa ulyqtaý, olardyń erlikterin umytpaı dáripteý maqsatynda kóshe ataý­laryn berý halyqtyń arman-tilegi», - deı kele, búgingi jıynnyń mán-mańyzyna toqtaldy. Sondaı-aq, jıynǵa qatysqan Seıitsultan Áıim­betov pen Murat Baqtııaruly syndy depýtattar er atanǵan Estekbaıdyń uly jaıynda estelikter aıtyp, sharanyń ótýine muryndyq bolǵan babanyń urpaqtaryna alǵystaryn jetkizdi», - dep jazady basylym. Bul týraly «Egemen Qazaqstan» gazetinde shyqqan «Elorda kóshesine - Er Buqarbaı esimi» degen maqaladan oqı alasyzdar.

***

Al, «Aıqyn» respýblıkalyq gazeti búgin kedeı men baıǵa keńes berip, álemdegi kezekti ekonomıkalyq daǵdarys kezinde qazaq qaıtse utady degen saýalǵa jaýap izdegen. Maqalanyń toqeterinde ekonomıkalyq tolqýlar zamanynda qazaq oqý arqyly, bilimdi ultqa aınalý arqyly ǵana esebin túgendeıtindigi aıtylady. «Qarahanıdter memleketin qurýshy Seljuq Buǵara Qarahan ıslamdy memlekettik din dep jarııalaǵan soń, 910 jyly bizdiń babalarymyzǵa «Oqy» dep bastalatyn qasıetti kitap keldi. Kitap - Quran Kárim.

«Oqy» dep turǵan Jaratýshy jalǵyz. Sodan halqymyzdyń qansha oqyǵanyn ózińiz saraptaı berińiz. Biraq bizdiń biletinimiz, 1800 jyldardyń orta sheninde, ıaǵnı babalarǵa «Oqy» degen sóz buıryqtaı aıtylǵannan toǵyz ǵasyr ótkennen keıin osy jerdiń bir týmasy Abaı Qunanbaıuly bylaı dedi: «Adam bolyp týǵan soń,

Qaıtip nadan bolaıyn?

Halqym nadan bolǵan soń,

Qaıda baryp ońaıyn?». Kórdińizder me, «Oqy» dep bas­­talatyn qasıetti kitapty 900-jyldan astam ýaqyt boıy qolynda ustap, oqyp úırenýge tıisti halyq HІH ǵasyrdyń ózin­de nadan eken. Buǵan ılanbasqa amal joq. Óıtkeni mysalǵa kel­tirgen óleń joldaryn hal­qy­myz­dyń qasıet tutatyn tulǵasy Abaı jaz­ǵan. Ol ótirik aıtty deı almaı­myz. Munyń aqıqat ekenin dálel­deý qıyn emes. Aıtalyq, «Alash arystary» dep atalatyn topta júrgen azamattar HH ǵa­syrdyń basynda «Oıan, qazaq» dep jar saldy. Budan sanaly oqyrman qa­zaqtyń oqymaq tú­gili, «qalyń uı­qydan» múlde oıan­baǵanyn baı­qaıdy emes pe?» degen maqala avtory qazaqtyń turmys tirshiligin aǵylshyn, japon, nemis, evreı ulttarynyń ómir súrý deńgeıimen salystyrady. Sóıte kele, qazaq qoǵamyndaǵy kedeı men baıǵa aqyl-keńes beredi.

«Erteń Dúnıe­júzilik saýda uıymynyń tolyq­qandy múshesi bolǵannan keıin halyqaralyq talap bo­ıyn­sha Memleket basshysynyń kómek sozar qoly «baılanady». Árkim­niń ózi óziniń bilimi men aqylyna qaraı kún kórýi kerek degen shart boıynsha jumys is­teıtin kez ke­ledi. Sol zamanda hal­qymyz qy­syl­masyn degen­dik­ten de «kedeıge de, baıǵa da» keńes usynýdy jón kórdik. Biri bolmasa birine paı­dasy tısin degendik qoı.

1. Kedeıge keńes

«Arlanbaıyq, halqymyzdyń 70 paıyzy kedeı. Halyqaralyq esep boıynsha, baılyqtyń ne­gizgi ıesi - 3-5 paıyzdy quraı­tyn azǵantaı top. Al damyǵan elderde turǵyndardyń qalǵan 30 paıyzy ortadan joǵary top­ta­ǵylar ata­lady da, 55-60 paıyzy ortashalar, 5-10 paıyzy kedeı­ler delinedi. Kedeılerdiń ózi damyǵan elderde bizdiń ortasha­lardan joǵary járdemaqy ala­dy. Sondyqtan da biz halqy­myzdyń 70 paıyzy ke­deıler dep otyrmyz. Bul kedeı­ler úshin eń aldymen qoıatyn kapıtalızmniń basty talaby - únemshildik. Kez kelgen «múmkin» jaǵdaıdan únem­dep qalý kerek. «Múmkin emes» tustan da únemdeı bilgen jón. Al bizdińshe, qazaqta únem­deıtin tustar jetkilikti: a) toı-tomalaq jasamaý ke­rek, álemniń birde-bir ulty dál biz­degideı toımen básekeles­peıdi; á) basyńa túsken máseleni «para berip sheshemin» deýden qash; b) mektepte durys oqymaǵan «sanasyzyńdy» «aqyly oqytyp, dıplom alyp beremin» deý naǵyz aqymaqtyq; v) qala ishinde bir-eki aıalda­manyń arasyndaı jerge kólikke otyryp, aqsha shyǵyndamasań da bolady. Jaıaý júrgen óz den­saý­lyǵyńa paıdaly ári únemshil­diktiń bir arnasy; g) balańdy «aqshamen erke­let­pe»; d) zııandy ádetterden úzildi-kesildi bas tart. Bir ǵana temeki shegý men azdap syra ishýden bas tartsańyz (táýligine bir qorap temeki, bir bokal syra) jylyna 150 myń teńge únemdeıdi ekensiz; e) qarjylaı shyǵyn bolatyn barlyq «lázzattan» aýlaq júr»,-deıdi basylym. «Aıqyn» gazeti baı men kedeıge taǵy qandaı keńes aıtqanyn bilgińiz kelse, basylymnyń búgingi nómirinde jaryq kórgen «Esepte, qazaq» atty maqalany oqyńyzdar.

Sondaı-aq, «Aıqyn» gazeti aldaǵy jyly Alashorda úkimetiniń basshysy Álıhan Bókeıhannyń - 150, al 2017 jyly Alashorda úkimetiniń qurylǵanyna 100 jyl tolýyna oraı «Astanadan Aqtoǵaıǵa deıin» atty tarıhı-tanymdyq eks­pedıtsııa uıymdasty­ry­latynyn habarlap otyr. Bul týraly «Nur Otan» partııasy Tóraǵasynyń birinshi orynbasarynyń keńesshisi Berik Ýálıdiń basylymǵa bergen suhbatynda aıtylǵan. «Aldaǵy jyly Alashorda úkimetiniń basshysy Álıhan Bókeıhannyń - 150, al 2017 jyly Alashorda úkimetiniń qurylǵanyna 100 jyl tolady. Bul tarıhı datalar - elimiz úshin aıryqsha oqıǵa. Onyń ústine, ótken aptada Ult kósemi Álı­han Bókeıhannyń 150 jyl­dyq mereıtoıy ıÝNESKO kóle­minde atalyp ótiletini bel­gili boldy. Osy rette 9 jeltoqsan kúni «Amanattyń» kezekti otyrysy Alash taqy­rybyna arnalatynyn aıtyp ótken jón. Klýb otyrysynda Álıhan Bókeıhannyń 150 jyldyq mereıtoıy ıÝNESKO tizimine engeni týraly aıty­lady. Son­daı-aq Alash áske­rine qatysty taqyryp kóte­ri­ledi. Bul ba­ǵytta zertteý ju­mysta­rymen aınalysyp júr­gen belgili qoǵam qaıratkeri Berik Ábdi­ǵalı myrza baıandama jasamaq. Ol kisi Máskeýde buryn qoly­myzǵa túspegen Alash áskerine qatysty qundy derektermen bólispek. Keıin osy tyń taqyryp boıynsha Bekeńmen birlesip kitap shy­ǵarý da oıymyzda bar. Ekin­shiden, tek qana Álıhan Bó­keıhan ǵana emes, jalpy Alash arystary­nyń qanatty sóz­derin jınaq­tap, «Alash aıtqan asyl sóz» degen atpen quras­tyrylyp jatqan kitaptyń jumysyn kúsheıtemiz. Budan bólek «Astanadan Aqtoǵaıǵa deıin» atty tarıhı-tanymdyq eks­pedıtsııa uıymdasty­ry­lady. Ekspedıtsııa jumysy Qara­ǵandy qalasyndaǵy Álim­han Ermekovtiń zıratyna baryp, Quran oqýdan bastalyp, Aqto­ǵaı aýdanyndaǵy Álıhan Bókeıhannyń ata-babasy jer­lengen Taldybeıitke táý etýmen aıaqtalady. Taǵy da tyń bastamalarymyz bar. Ony ýaqyty kelgende aıta jatar­myz», - degen gazettiń suhbattasýshysy. Berik Ýálıdiń suhbatyn tolyq oqyǵyńyz kelse, « Alash arystaryn ardaqtaıtyn sharalar kóbeıedi» degen materıalǵa kóz júgirtińiz.

***

«Ekspress-K» gazeti Aqmola oblysynda jylqy urlaǵan «barymtashylar» týraly jazady. Basylymnyń aqparatyna súıensek, endi Aqmola oblysynda mal dárigeri bastaǵan barymtashylar bir jylyn túrmede ótkizedi. istiń kúrdeli bolǵany sonshalyq, quqyq qorǵaýshylar ony bir jyl boıy tergegen eken.

«2014 jyldyń jeltoqsanynda Esil aýdany Orlovka aýylynda urylar 94 jylqyny urlap áketken. Zardap shekken azamattar polıtsııaǵa shaǵymdanady. jedel iz kesýshiler birneshe kúdiktini ustaıdy, biraq, olar jergilikti tártip saqshylary ózderine kúsh kórsetti dep málimdeme jasaǵan. kúdiktilerdiń biri quqyq qorǵaýshylardy arazdandyryp, ózin urýǵa ıtermelegen eken. Araǵa Aqmola oblystyq prokýratýrasy aralasyp, tártip saqshylarǵa qatysty tekserý júrgizýge májbúr bolady. biraq, joǵalǵan jylqylardy izdeý protsesi toqtamaıdy. Anyqtalǵanyndaı, osy aýyldyń bes turǵyny men Qostanaı oblysynyń bir turǵyny óz rólderin bólip alyp, jylqylardy Soltústik Qazaqstan oblysyna aıdap áketken. Qylmysqa aýyldyń bas mal dárigeri tikeleı qatysy bar bolyp shyqqan. Ol óziniń «Nıva» markaly qyzmettik kóligimen isti tyndyryp júrgen. Aýyl adamdary mal dárigerinen tipti kúdiktenbegen de eken», - dep jazady basylym. Bul týraly «Ekspress-K» gazetinde jaryq kórgen «Akmolınskıı ostern» degen maqaladan oqı alasyzdar.