Aqtóbeniń ákimi úkimettik emes uıymdarǵa usynys jasady
Aqtóbe oblysy boıynsha 600-den astam kommertsııalyq emes uıym tirkeldi. Degenmen qazir 200-ge jýyq ÚEU belsendi jumys istep tur, basym bóligi oblys ortalyǵynda. Búgin óńir basshysy Ońdasyn Orazalın osy uıymdarmen kezdesý ótkizip, birneshe usynysty tyńdady.
«Úkimettik emes uıymdar - qoǵamnyń problemasyn biledi, jańashyl. Ár ÚEU-nyń óz salasy, maqsaty bar. Aýdan, aýyldy aralap, kezdesý ótkizgen ýaqytta birneshe suraqtar da qoıyldy. Máselen, 5-6 balasyn baǵyp júrgen adamdar kúndelikti nárseden beıhabar bolyp shyǵady. Eger olardyń suraǵyna jaýap berse, másele zańdy turǵydan sheshilip ketedi. Sonymen qatar olardy jumysqa ornalastyrý úshin oqytý, kásibin ashýǵa beıimdeý jolyn qarastyrǵan jón. Kovorkıng ortalyǵyn ashý usynysy buryn qoldaý tapty. Belsendi azamattar osyny túsindirse, durys bolady», - dedi Ońdasyn Orazalın.
Kovorkıng ortalyǵynda qaı jerde qandaı kómek beriletini, bıznesti qalaı bastaýǵa bolatyny túsindiriledi. ıAǵnı, analar úshin bir ortalyqtan suraqqa jaýap daıyndalady.
Kezdesý kezinde qoǵamdyq birlestik ókilderi múgedekterge kómek, onkologııalyq aýrýǵa shaldyqqan naýqastardy qoldaý, janýarlardy kútip, baǵý, qalany kógaldandyrý men abattandyrý, qala kelbeti týraly suraqtaryn qoıdy. Al Semeı polıgonynyń ardagerleri qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Bolat Qamysbaev óńir basshysy Ońdasyn Orazalınge alǵys aıtty.
«Semeı polıgonyna qatysyp, qaza bolǵan ardagerlerge eskertkish qoıý týraly usynys 2008 jyldan beri aıtylyp keledi. Sebebi, ardagerlerdiń otbasy men jesirleri belgili bir jerge baryp, eske alyp, gúl qoıýdy qalaıdy. Hattyń biri oblys ákimi Ońdasyn Orazalınge berilip, tarıhı-áleýmettaný komıssııasy quptady. Aldaǵy ýaqytta eskertkishke jer belgilep, qarjy qarastyrylatyny týraly habar jetti. Biz ardagerler atynan alǵys aıtamyz», - dedi ol.
Aqtóbe oblysy boıynsha Semeı polıgonynda 11 myńnan astam adam áskerı mindetin oryndady. Onyń 300-ge jýyǵy múgedek bolyp qaldy. Óńir basshysy Ońdasyn Orazalın ótken jyly Nur - Sultan qalasynda Beıbitshilik qabyrǵasy ornatylǵanyn, kásipkerler kómek bergenin, kezek Aqtóbe qalasynyń ózine kelgenin atap ótti.
Jıyn kezinde «Aqtóbe oblystyq úkimettik emes uıymdar qaýymdastyǵy» zańdy tulǵalar birlestiginiń tóraıymy Aıgúl Dúısenova ÚEU-dyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasy talapqa saı kelmeıtinin, memlekettik-áleýmettik tapsyrysta olardyń tehnıkalyq múmkindigin kóterý qarastyrylmaǵanyn aıtty. Ári memlekettik tapsyrysty bir rettik aktsııa, sharamen emes, kún saıyn ótkizetin tıimdi iske baǵyttaý usynyldy.
