Aqtóbelik muǵalim «Compakt besik» jasap júr
ASTANA. KAZINFORM – Aqtóbelik muǵalim Álibek Taıman yqshamdalǵan besik jasap, tapsyrys qabyldaıdy. Endi jańa qurylǵy satyp alyp, eki kúnde bir besik shyǵarýdy josparlap otyr.
Aqtóbelik muǵalim ári qolóner sheberi qazir jınalmaly besik sózin qoldanbaıdy. Elimizdiń ózge óńirindegi sheber bul ataýdy patenttep alyp, keıin ony qoldanýǵa tyıym salǵan. Sóıtip Álibek Taıman jınalmaly sózin yqshamdalmaly etip ózgertip, besik jasaý kásibine «Compakt besik» ataýyn berdi.
— Jumys istep júrip, qosymsha tabys tabýǵa ýaqyt az bolyp jatyr. Biraq ózim 2019 jyly balaly bolyp, yqshamdalmaly besik jasaǵym keldi. Sol kezde áleýmettik jelide túrli arnalardy qarap, ońtaılysyn tańdadym. Ózim jasaıtyn tásil túrik nusqasy dep atalǵan. Tek besikti jınaý ádisin qoldandym. Ózgesi óz oıymnyń jemisi. Besik úsh bólikke bólinedi. Biraq bir-birinen ajyratylyp qalmaıdy, bári topsamen bir-birine bekitilgen. Ortasynan bir, eki qaptalynan bir bólinip, jınalady. Ortasyndaǵy aǵashy qulaqshalarmen bekitiledi. Al oıý-órnek kezinde kóbine Qoshqor múıiz oıýyn paıdalandym. Óz qolymnan shyqqan dúnıeni áleýmettik jeline jarııalap, tapsyrys ta qabyldadym. Eki jylda 30 besik jasaldy, — dedi Álibek Taıman.
Onyń aıtýynsha, qazirgi kezde bir besikti jasaýǵa 10 kún qajet. Bul uzaq ýaqyt. Qurastyrýǵa qajetti aǵashty daıyndaý ýaqytyn azaıtý úshin arnaıy qurylǵy satyp alyp, eki kúnde bireýin jasaýdy maqsat etip otyr.
— Besik jasaýǵa qajetti apparatty ózim qurastyryp aldym. Kúıdirip, oıatyn apparatty da jasadym. Kishkentaı trasformatordan qýat alyp, nıhrom-sym arqyly oıýdy kúıdirdim. Bir jaq qaptalyp oıýǵa 1 kúnnen astam ýaqyt kerek. Ekinshi kaptalyn oıýǵa da dál sondaı ýaqyt qajet. Munyń bárine kóp ýaqyt qajet bolǵan soń qazir besik jasaı almaı júrmin. Bul jarty joldan tastap ketetin kásip emes. Endi apparat satyp alyp, arnaıy qurylǵymen jasaǵym keledi. Tsehty birden ashý úshin kóp qarjy kerek shyǵar, — dedi sheber.
Qazirgi kezde besikke suranys kóp. Sebebi ol eki jyl buryn «Compakt besikti» 15 myń teńgege satqan. Al qazir bazardaǵy quny 60-70 myń teńge, keı jerde 100 myńǵa taıaǵan.
Ustaz ári sheber kásipke túbegeıli den qoıýdy josparlaǵan emes. Eki jumysty qatar alyp júrý úshin resmı túrde bıznes te bastaı almaı otyr.
— Óz isińdi bastaý úshin jeke kásipker bolý kerek. Al muǵalim jeke kásipker bola almaıdy dep estidim. Sondyqtan memlekettik grant alýǵa usynys bermedim. Besikten basqa sandyq, as tabaq jasaýǵa bolady, — dedi ol.
Aqtóbe oblysy Temir aýdany Shubarqudyq gımnazııasynyń kórkem eńbek páni muǵalimi bir kezderi ataqty sheberdiń shákirti boldy. Ustazy Nurlan Jaqybaev oǵan mektep jasynda-aq aǵashtan túrli buıym jasaý, teri ıleý, odan túrli dúnıe daıyndaý ádis-tásilderin, tehnologııasyn úıretti. Ustanymy myqty shákirt bárin oıǵa toqyp, ózi de osy salany tańdady.
— Q. Jubanov atyndaǵy Aqtóbe óńirlik ýnıversıtetinde bilim alyp júrgen kezde de ustazyma jıi habarlasyp turdym. Sóıtip dıplomdyq jumysymnyń taqyrybyn aqyldastym. Men jaǵlan sandyǵyn jasaýǵa bel býyp, bar qyr-syryn qaıta úırendim. Mektepte oqyp júrgen kezde jasaǵanym bar edi. Keıin stýdent kezde qaıta jańǵyrtyp, úzdik atandym. Sandyq aǵashtan jasalady. Tek syrty bylǵarymen qaptalady. Ol úshin iri qaranyń terisin ılep, keıin oǵan oıý salyp, sandyqta qaptadyq, — dedi Álibek Taıman.
