«Aqtóbelikter tynyshtyqty qalaıdy» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
1997 jylǵy 26 sáýirde «Egemen Qazaqstan» gazetinde «Qupııa soǵysqa qatysqandar shyndyqty endi jasyrmaǵandary jón» degen taqyrypta maqala jarııalaǵan edi. Arada biraz ýaqyt ótken soń bul máselege qaıta oralýdy jón kórgen basylym senbilik sanynda «Qupııa soǵysqa qatysqandar shyndyqty tolyq aıta almaı júr» degen taqyryppen maqala basyp otyr. Munyń sebepteri nede, alǵashqy maqalany jazýǵa túrtki bolǵan jaıttar qandaı ekendigin bilgińiz kelse, basylmnyń búgingi nómirin jiberip almańyz.
Qazirgi kezde Ulttyq Banktiń qurylymyna kiretin Qarjylyq qadaǵalaý komıtetiniń Qarjylyq qyzmet kórsetýde tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý departamentinde kúrdeli qarjylyq máselelerge jaýap bere alatyn, qoldanystaǵy zańnamanyń normalaryn túsindire alatyn, qarjy mekemeleri men onyń klıentteri arasynda týyndaıtyn shıelenisti jaǵdaılardy taldaı alatyn kásibı mamandar jumys isteıdi. QQK abbrevıatýrasy qoldanysqa endi ǵana kirige bastaǵanyna qaramastan, atalǵan departament qazaqstandyqtardyń kóbine jaqsy tanys. Mine osy vedomstvonyń tynys-tirshiligimen etene tanys bolǵyńyz kelse, «Egemen Qazaqstan» gazetindegi atalǵan departament basshysy Lázzat Úsenbekovamen aradaǵy «Qarjylyq qadaǵalaý komıtetine jiberilgen bir de bir ótinish nazardan tys qalmaıdy» degen taqyryppen berilgen suhbatty jiberip almańyz.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, jaqynda ǵana taǵaıyndalǵan Aqtóbe oblysynyń ákimi Arhımed Muhambetov aýyldaǵy ahýaldy kórip, qoǵamdyq-saıası jaǵdaıdy turaqtandyrý jáne áleýmettik máselelerdi sheshý maqsatymen oblysqa saparǵa shyqty. Turǵyndardyń jumyssyzdyǵy, jastar tájirıbesi, sý men gaz, mektep, balabaqsha máselelerine qatysty san qyrly suraqtary sapar barysynda óz jaýaptaryn tapqandaı boldy. Ákimniń sapary jaıynda «Aqtóbelikter tynyshtyqty qalaıdy» degen maqalada keńinen baıandalǵan.
Halqymyzdyń «aıaǵyna qarap, asyn ish» degen sóziniń mańyzy búginde kúrt artyp keledi. Ras, babalarymyz bul sózben ydystyń tazalyǵyna kóbirek toqtalsa, búgin odan bólek sapasyna da qatań nazar aýdarý qajet bolyp otyr. Óıtkeni respýblıkalyq SES mamandary kóterme saýda oryndaryndaǵy arzanqol keramıka jáne farfor ydys-aıaqtarynan qorǵaysyn, myrysh, kadmıı syndy adam densaýlyǵyna qaýip tóndiretin hımııalyq zattardyń mólsherden 20-30 ese artyq ekendigin anyqtapty. Bul jaıynda tereńirek bilgińiz kelse, «Aıqyn» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Sapasyz ydys-aıaq qaterli isikke bastaıdy» degen maqalaǵa kóz salyńyz.
***
«Kazahstanskaıa pravda» gazetiniń jazýynsha, keshe Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Ákimshiligi Basshysynyń orynbasary T.Donaqovtyń tóraǵalyǵymen Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń janyndaǵy Quqyqtyq saıasat jónindegi keńestiń kezekti otyrysy bolyp ótti. Keńeste ruqsat qujattaryn alýdyń jáne qysqartýdyń biryńǵaı jeńildetilgen tártibin belgileý, olardyń biryńǵaı tizimin jasaý, sondaı-aq baqylaý-qadaǵalaý fýnktsııalaryn ońtaılandyrý jónindegi zańnamany jetildirý týraly másele qarastyryldy. Odan basqa, munda qylmystyq-atqarý júıesin jetildirýge qatysty máseleler de qaraldy. Atalǵan máseleler boıynsha Ekonomıkalyq damý jáne saýda, sondaı-aq Ádilet mınıstrlikteriniń aqparaty tyńdaldy.