Aqtóbedegi qurylysy keshigip jatqan úıler qashan salynyp bitedi
AQTÓBE. KAZINFORM — Oljas Bektenov Aqtóbe oblysynyń sý tasqynynan zardap shekken aýyldarynda úı qurylysy men ınfraqurylymdy qalpyna keltirý jumysynyń qarqynyn tekserdi.
Úkimet basshysy Oljas Bektenov Aqtóbe oblysyna jumys sapary aıasynda sý tasqynynan zardap shekken Temir jáne Oıyl aýdandarynyń turǵyndary úshin salynyp jatqan jańa úıler qurylysynyń qarqynymen tanysty.
Osy jyldyń 17 shildesinde ótken keńeste ákimdik pen tıisti mınıstrlikke berilgen jumystardy jedeldetý, kúshter men arnaıy tehnıkany jumyldyrý boıynsha tapsyrmalardyń oryndalýy tekserildi.
Oljas Bektenov Oıyl aýdany Qaratal aýylynda salynyp jatqan úılerdi aralap kórdi, buǵan deıin olardyń jospardan 15-25 kúnge keshigý máselesi kóterilgen bolatyn.
Eldi mekende sý tasqyny saldarynan 210 ǵımarat zaqymdandy, olardy tekserý jumysy tolyǵymen aıaqtaldy. Aýyl turǵyndary úshin qaıtalama naryqtan 60 úı satyp alyndy.
Jóndeýge jatatyn 18 nysan boıynsha tıisti tólem jasaldy. Aýylda turýǵa jaramsyz dep tanylǵan úılerdiń ornyna 132 turǵyn úı salynyp jatyr.
Premer-Mınıstr merdiger kompanııalardyń arnaıy tehnıkamen jáne eńbek resýrstarymen qamtamasyz etilý jaǵdaıymen tanysty.
Qazirgi tańda 132 úıdiń barlyǵynyń irgetasy quıylyp, 120 úıde qabyrǵa qalaý jumystary aıaqtaldy, 65 úıdiń shatyry jabyldy, al 30 úıdiń ishki qurylys-montajdaý jumystary júrgizilip jatyr. Oljas Bektenov qurylys alańdaryna qosymsha kúsh pen arnaıy tehnıka tartýdy tapsyrdy.
Premer-Mınıstr Temir aýdany Qumsaı aýylyndaǵy qurylys barysyn tekserdi. Sý tasqyny saldarynan munda 46 turǵyn úı zaqymdandy. Aýyl turǵyndary arnaıy satyp alynǵan 18 úıge qonystandy, 7 úı jóndeýden ótti.
21 jańa úıdiń qurylysy júrgizilip jatyr, qazirgi ýaqytta qabyrǵa qalaý jumystary tolyǵymen aıaqtaldy. 19 jańa ǵımarattyń tóbesi jabylsa, onyń 6-ynda ishki qurylys-montajdaý jumystary júrip jatyr.
Premer-Mınıstrge Aqtóbe oblysy ákiminiń orynbasary Asylbek Esenbaev turǵyn úıdi, ınfraqurylymdy qalpyna keltirýge jáne ótemaqy tóleýge qatysty óńirdegi qazirgi jaǵdaıdy baıandady.
«Infraqurylym men turǵyn úıler sý tasqynynan qatty zardap shekti. Prezıdent joldar men áleýmettik nysandardy rekonstrýktsııalap, úılerdi qalpyna keltirýdi jáne jańadan salýdy tapsyrdy. Barlyq tapsyrma qysqa merzimde oryndalýy tıis. Bul úshin ákimdikterge Úkimet pen salalyq mınıstrlikterden tolyq qoldaý kórsetiledi», — dep atap ótti Oljas Bektenov.
Úkimet basshysy oblys aýmaǵynda ornalasqan gıdrotehnıkalyq qurylystardyń jaı-kúıine jeke toqtaldy. Máselen, 206 qurylymnyń 15-i qıraǵan. Sý tasqynynyń saldaryn joıý úshin qazirgi ýaqytta qajetti jumystar júrgizilýde.
Gıdroqurylystar boıynsha barlyq protsesti jedeldetý, sondaı-aq 2025 jylǵy sý tasqyny kezeńine daıyndyq maqsatynda qaýiptiń aldyn alý týraly tapsyrma berildi.
Sonymen qatar óńirde 58 kólik ınfraqurylymyn qalpyna keltirý josparlanyp otyr.
Buzylǵan joldardy jóndeý jáne rekonstrýktsııalaý úshin QR Úkimetiniń rezervinen 10,2 mlrd teńge, oblystyq rezervten 6,4 mlrd teńge bólindi. Qazirgi ýaqytta saraptama nátıjesin kútip otyr.
Barlyǵy 100 sý ótkizgish qubyrdy, 23 kópirdi, 47,2 km joldy salý jáne jóndeý josparda bar.
