Aqtóbede tártiptik jazaǵa kelispegen memlekettik qyzmetshiler ákimdi sotqa berdi
AQTÓBE. KAZINFORM – Eki memlekettik qyzmetshige qatysty is Ádep keńesinde qaralyp, qyzmetine tolyq saı emes túrindegi eskertý týraly uıǵarym berildi. Bul sheshimge kelispegen soń ekeýi de Shalqar aýdanynyń ákimi Janbolat Jıdehanovty sotqa berdi.
Іs Shalqar aýdandyq sotynda qaraldy. Talap qoıýshylar Shalqar aýdandyq ishki saıasat bóliminiń basshysy Nursultan Qanıatov, Shalqar aýdandyq kásipkerlik jáne aýyl sharýashylyǵy bóliminiń basshysy Marǵulan Dosjanov. Al jaýapker – Shalqar aýdanynyń ákimi Janbolat Jıdehanov. Talap qoıýshylar «tártiptik jazalardy zańsyz dep taný, kúshin joıý týraly» ótinish túsirgen.
Sot kabınetindegi aqparatqa súıensek, Shalqar aýdandyq prokýratýrasy Memlekettik satyp alý zańnamasynyń oryndalýyn tekseredi. Sol kezde Shalqar aýdandyq kásipkerlik jáne aýyl sharýashylyǵy bólimi josyqsyz dep tanylǵan «Dýbrovko» jeke kásipkerin, Shalqar aýdandyq ishki saıasat bólimi «Lashyn» jeke kásipkerin arnaıy reestrge engizbegeni belgili boldy. Saldarynan olar Memlekettik satyp alý konkýrsyna qatysyp «Dýbrovko» JK 11 ret, al «Lashyn» JK 8 ret jeńimpaz atanǵan.
Prokýratýra Shalqar aýdanynyń ákimi Janbolat Jıdehanovqa kináli qyzmetkerlerge shara qoldanýdy usynǵan. Ádep keńesi «qyzmetke tolyq sáıkes emes túrindegi eskertý» tártiptik jazasyn qoldandy.
Sot otyrysynda anyqtalǵandaı, «Dýbrovko» jeke kásipkeri 2024 jyldyń mamyr aıynda, «Lashyn» jeke kásipkeri sáýir aıynda josyqsyz dep tanylǵan. Sot otyrysyna M.Dosjanov, N.Qanıatov qatysqan. Shalqar aýdandyq ishki saıasat bólimine túpkilikti sot sheshimi poshta jáne sot kabıneti arqyly 2025 jyldyń naýryz aıynda joldanǵan. Basshy hatty arada eki aı ótkende ashyp oqyǵan.
Al «Dýbrovko» jeke kásipkeri josyqsyz qatysýshylardyń tizilimine arada 1 jyl 3 aı ótken soń, 2025 jyldyń 31-shildesinde engizilgen.
Sot Nursultan Qanıatovtyń, Marǵulan Dosjanovtyń talabyn qanaǵattandyrýdan bas tartty. Sheshimge kelispese bir aı ishinde apellıatsııalyq shaǵym túsire alady.
Eske salsaq, byltyr qyrkúıek aıynda Aqtóbede josyqsyz merdigerdi tizimge engizbegen memlekettik qyzmetshiler jazalanady. Tizimge enbegen kásipkerler qaıtadan Memlekettik satyp alý konkýrsyna qatysyp, 8, 11 ret jeńimpaz atanǵan. Ádep keńesi sheneýnikterdi qyzmetine tolyq saı emes dep daýys berdi.
