Aqtóbede ym tilimen kórermenin kúldirip júrgen teatr ujymy jeke ǵımaratqa muqtaj
Aqtóbedegi Qalalyq qazaq sańyraýlar qoǵamy mádenıet úıinde saıqymazaq teatry bar. Munda barlyǵy 7 akter ǵana bolǵanymen olar túrli saıystarǵa qatysyp, jeńimpaz atanyp júr. Qarapaıym jumysshylardyń basyn qosqan teatr ujymy qazir qalanyń bir bóliginde shaǵyn ǵana eki bólmeni jalǵa alyp otyr. Ujymnyń armany – jańa ǵımarat.
Kazinform ym-ıshara tilinde kóptiń kóńilin kóterip júrgen akterlarmen kezdesip, olardyń aldaǵy josparlarymen tanysty.
Ónerge qyzyqqan qarapaıym jumysshylar saıqymazaq teatrynda birikti
Qalalyq qazaq sańyraýlar qoǵamy mádenıet úıinde alǵashynda kloýnada bolmady. Nurlan Aıbasov, Vasılıı Vlasov, Lıýdmıla Vlasova belsendilik tanytyp qyzyqty, sóıtip Lıýdmıla Vlasova men Nurlan Aıbasov dýet quryp, lambada bıin bıledi. Kókshetaýǵa festıvalge qatysyp, osy salany zertteı bastady.
«Maǵan kópke kúlki syılar ázilder unady. Sóıtip kloýnada teatryn ashýǵa usynys berdim. Bes jyl boıy óz ónerimdi tegin kórsetip, tanyla bastaǵanda oıy bir, maqsaty bir adamdarmen birigip, klýb qurdyq. Anjelıka Bocherova jetekshilik etip, 2003 jyly Kıev qalasyna halyqaralyq jarysqa qatystyq. Álemniń túrli elinen ym-ıshara ónerin meńgergen ónerpazdar kelip, festıvalde kóp dos taptym», — dedi Nurlan Aıbasov.
Sóıtip 2003 jyly Aqtóbede kloýnada alǵash qurylyp, sáýirde daıyndyqty bastady. Munda jeti akter boldy. Arada eki aı ótkende Qostanaıda baıqaý bolyp, aqtóbelik ujym birinshi oryndy jeńip aldy.
«Sol jyly jetekshimiz Anjelıka Bocherova teatrdyń ataýyn „My vas lıýbım“ dep atap, jumysyn bir júıege túsirdi. Túrli sharalarǵa qatysyp, óz ónerimizdi kórsetemiz. 2004 jyly Kıevte úlken shara ótti. Festıval bizge erekshe áser qaldyrdy. Sol kezde „Úzdik saıqymazyq“ nomınatsııasyn jeńip aldym. Elimizdiń túkpir-túkpirinde baıqaýlarǵa qatysyp, júldeger atanyp júrmiz. Eń alǵash ret baıqaýǵa qatysqan kezde kloýnadanyń ne ekenin bilmedik, túsinbedik. Ýaqyt óte kele tájirıbe jınaı bastadyq. Aınytpaı qaıtalaý maqsat emes, ym-ısharamen adamdarǵa sezimimizdi jetkize bilgimiz keldi. Іs-qımyl qıyn bolǵanymen, jetekshi nusqaýymen bar aýyrtpalyq artta qaldy. Al ıdeıamyz bolsa, qoldaý tapty», — dedi aktrısa Lıýdmıla Vlasova.
Ol kóbine balalarǵa arnalǵan qoıylymdy sahnalaǵandy unatady. Kirshiksiz kúlki men shyn yqylas sahna ónerpazdaryna da erekshe sezim syılaıdy.
«Aptasyna biz úsh ret daıyndyqqa kelemiz. Ózim tigin tsehynda tiginshi bolyp jumys isteımin. Sonymen birge teatrdyń kostıýmine jaýaptymyn. Keıde qajettisin tigip beremin. Ózime bul jumys óte qatty unaıdy. Bala qýansa, biz de balasha máz bolamyz. Muńaımasa eken deımiz. Jarystarda taǵat tappaı, nátıjesi shyqqansha asyǵamyn. Júldeli orynnan kórinsek shyn júrekten qýanyp, árdaıym bir jylap alamyn. Osylaı júrgenime 20 jyldan asyp barady», — dedi Lıýdmıla Vlasova.
Aktrısanyń bar armany — jańa ǵımarat. Sahnada daıyndalyp, sheberligin shyńdasam, ony óziniń izbasarlaryna úıretsem deıdi ol. Kloýnada teatrynyń aktrısasy, kostıým saqtaýshysy, tiginshi ári grımer. Osy tórt salany ózi meńgergen Lıýdmıla Vlasova — «Qazaq sańyraýlar qoǵamynyń eńbegi sińirgen ártisi».
Kúndiz aýla sypyramyn, keshke teatrǵa kelemin — akter
Teatrda jumys isteıtin akter, aktrısalardyń bári jan qalaýymen eńbek etedi. Sharshaýdy bilmeıdi. Olar jumystan soń ekinshi jumysyna shyǵady.
«2011 jyly kloýnadaǵa jumysqa keldim. Qıyndyqtar kóp boldy. Alǵashqy baıqaý jadymda saqtalyp qalypty. Óskemen qalasyna baryp, baq synadym. Sol kezde jeńilip qaldym. Sodan tájirıbe jınap, túrli konkýrstarda óner kórsettim. Qazir jumys istep júrgenine on jyl toldy. Bıyl benefısim ótti. Bı bılemeımin, án aıtpaımyn, júregim kloýnadany qalady. Sonymen birge kishkentaı kezimnen fýtbol oınaımyn. Eki balanyń ákesimin, biraq kópbalaly áke bolýdy armandaımyn. Qazir ózim balabaqshada aýla sypyrýshy bolyp eńbek etip júrmin», — deıdi Álibek Qońyrbaev.
Jumystan qashpaıdy, jalyqpaıdy. Akter keıingi kezde Kóńildi tapqyrlar klýby arasyndaǵy jarysqa da qatysyp, úshinshi oryn aldy. Qaraǵandydan Aqtóbege qonys aýdarǵan ol úlgili áke desek te bolady. Ol bos ýaqytynda eki qyzymen oınap, sabaǵyna kómekteskendi unatady.
Qurylǵanyna 20 jyl tolǵan halyqtyq teatrǵa ǵımarat qajet — kórkemdik jetekshi
Qazirgi kezde Qalalyq qazaq sańyraýlar qoǵamy mádenıet úıinde saıqymazaq teatryna Mádenıet salasynyń úzdigi Erbol Ermaǵanbetov jetekshilik etedi. Ol T.Júrgenov atyndaǵy teatr ınstıtýtyn bitirip, Atyraý, Aqtóbedegi drama teatrlarda eńbek etti. Sonymen birge Aqtóbedegi «Alaqaı» qýyrshaq teatrynda jumys istedi. Qazir «My vas lıýbım» teatrynyń kórkemdik jetekshisi. Munda barlyǵy 7 akter estimeıdi. Olar az da bolsa jalaqy alady.
«Aptasyna úsh ret eki saǵattan daıyndyq ótkizemiz. Túrli janrdy qamtımyz. Tek balalarǵa emes, úlkenderge de qyzyqty baǵdarlamamyz bar. Shynyn aıtsaq, bizdiń elde sańyraýlar kloýnadasy joq deýge bolady. Tek bizde ǵana tirkelgen. Birneshe ret benefıs boldy», — dedi ol.
Teatr ujymyn kóbine balabaqsha, mektep ujymy jıi shaqyrady. Sonymen birge qalada bolatyn túrli merekelik sharalarda óner kórsetedi. Qazirgi kezde «Charlıniń ápkesi» qoıylymyn sahnalaýdy josparlap júr.
«Kópshilik qarapaıym adam saıqymazaqtyń kıimin kıip, óner kórsetip júr dep oılaýy múmkin. Shyn máninde Aqtóbede ym-ıshara tilinde óner kórsetetin kásibı kloýnada bar. Qorjynda 50-ge jýyq baǵdarlama iriktelgen. Al 20-ǵa jýyǵyn sahnaǵa jıi alyp shyǵamyz. Qalada qulaǵy múkis, múgedektigi bar adamdar kóp. Olarǵa ǵımarat kerek-aq. Óz áleminde shektelip qalǵan adamdar qoǵamǵa shyǵyp, aralasýy kerek. Ár jerge kóship júrmiz qazir. Shaǵyn ǵana eki bólme bar. Kıim qoıatyn oryn da tappaı qalady qyzmetkerlerimiz, — dedi Erbol Ermaǵanbetov.
Eriktiden bastalǵan ujym qazir halyq súıiktisine aınaldy. Al akterlary aldaǵy ómiriniń bárin osy teatrmen baılanystyrady.
