Aqtóbede Eset batyr Kótibarulyna eńseli eskertkish qoıyldy
Sharaǵa oblys ákimi Eraly Toǵjanov, batyrdyń urpaqtary, qoǵam qaıratkerleri jáne zııaly qaýym ókilderi, elimizdiń ózge óńirlerinen kelgen qonaqtar qatysty.
«El men jerdiń tutastyǵy, halqymyzdyń syndarly kezeńderden esendikte ótip, tól tarıhyn qalyptastyra bilýi – el qamynda bolǵan tarıhı tulǵalardyń arqasy. Osyndaı el basyna kún týǵan kezeńde halqymyzdyń baǵyna bitken, qol bastaǵan batyrlary az bolmaǵan. Olardyń qatarynda Aqtóbe óńirinen shyqqan Bókenbaı Qarauly, Eset Kókiuly, Sáńkibaı batyr, Tileý Aıtuly, Kótibar batyr sekildi erjúrek babalarymyzdyń aty belgili. Solardyń biri ári biregeıi – batyr babamyz Eset Kótibaruly. Eset batyr – qazaq tarıhynda erekshe óz orny bar, búkil ómirin halqynyń azattyǵyna arnaǵan, ómirlik erlik joly qazaq tarıhyna altyn árippen jazylǵan tulǵa. Jastar, óskeleń urpaq ózderiniń uly ata-babalary, olardyń batyrlyǵy men erlikterin bilýi kerek. Osylaısha biz jas qazaqstandyqtardy patrıottyq rýhta tárbıelep, ulttyq sana-sezimin qalyptastyra alamyz», - dep atap ótti Eraly Toǵjanov eskertkishtiń ashylýynda.
Erlik isterge uıytqy bolǵan Eset Kótibaruly otarshyldyqqa qarsy kóterilistiń jetekshisi, qazaqtardyń ult-azattyq qozǵalysynyń jetekshisi bolǵan, ońtústikte Qoqan, Hıýa handyqtarynyń basqynshylyǵyna toıtarys bergen.
«Búgingi tańda Eset batyrǵa eskertkish ornatýdyń mańyzy zor ekenin árqaısysymyz túsinemiz. Onyń ómir joly búkil halyq úshin batyldyq pen tabandylyqtyń úlgisi bola alady. Men oblys ákimi Eraly Toǵjanovqa, osy ıgi iske qatysqandardyń barlyǵyna, sondaı-aq Aqtóbe halqyna jas urpaqtyń sanasynda ata-babalarymyzdyń máńgilik murasyn umytpaǵandaryńyz úshin alǵys aıtamyn», - dep atap ótti quttyqtaý sózinde jýrnalıst, QR Eńbek sińirgen qaıratkeri Saýytbek Ábdirahmanov.
«Eset Kótibaruly at ústinde» músin kompozıtsııasy K.Nokın dańǵyly men D.Qonaev kóshesiniń qıylysyna ornalasqan.
Eskertkishti ataqty aqtóbelik músinshi Jeńis Jubanqosov E.Kótibaruly atyndaǵy qoǵamdyq qordyń qatysýymen jasaǵan.
«Men úshin bul óte qýanyshty jaǵdaı. Halqymyzdyń ómirin saqtaýǵa, Táýelsizdik týraly ǵasyrlar boıǵy armanyna qol jetkizýge arnaǵan batyr búginde egemen Qazaqstanda óziniń zańdy tarıhı ornyn alady», - dep atap ótti is-shara qonaqtarynyń biri, professor Serik Aqsholaqov.
Sondaı-aq, búgin Aqtóbede «Eset Kótibarulynyń basshylyǵymen ult-azattyq kóterilis: alǵysharttary, nátıjesi, taǵylymy» taqyrybynda respýblıkalyq ǵylymı-teorııalyq konferentsııa ótti.
Konferentsııa jumysyna respýblıkanyń belgili tarıhshylary men ǵalymdary qatysty.
