Aqtóbede azyq-túlik baǵasyn turaqtandyrý úshin qandaı sharalar qabyldandy
Áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik baǵasyn kótermeý, turaqtandyrý úshin Aqtóbe oblysynyń ákimdigi iri saýda jelilerimen kelissóz júrgizip, ortaq mámilege keldi. Sonymen birge oblystyq kásipkerlik basqarmasy jáne barlyq aýdan ákimdikteri áleýmettik saýda núktelerindegi ónim baǵalaryna kúndelikti monıtorıng júrgizip jatyr.
«Qańtarda deldaldyq tizbekti tekserý úshin komıssııa otyrysy ótkizildi. Onda Aqtóbe qalasy boıynsha saýda jelileri men bazarlaryna tekserý júrgizý boıynsha tıisti tapsyrmalar berildi. Turaqtandyrý qoryn qalyptastyrý jáne paıdalaný tetigin iske asyrý úshin qazirgi ýaqytta 60 tonna kúrish, 2647 tonna kartop, 60 tonna qyryqqabat, 300 tonna pııaz, 533,9 tonna sábiz jáne 100 tonna ósimdik maıy bar, 70 tonna pııazǵa qosymsha forvardtyq kelisimsharttar jasaldy. Sondaı-aq, 300 tonna qant satyp alý josparlanyp otyr. 2021 jyldyń sońynda Aqtóbe oblystyq máslıhatynyń sheshimimen 2 mlrd teńge, onyń ishinde turaqtandyrý qoryna 1 mlrd teńge (kartop, sábiz, pııaz, qyryqqabat, kúnbaǵys maıy, qant, qaraqumyq jarmasyn satyp alý úshin) jáne aınalym shemasy boıynsha qaryz berý úshin 1 mlrd teńge bólindi. Óńirlerdi damytý kartasy sheńberinde aınalym shemasy boıynsha qaryz alý úshin respýblıkalyq bıýdjetten 5 mlrd teńge somasyna qosymsha qarjylandyrý suraldy», - dep habarlady óńirlik kommýnıkatsııalar qyzmeti.
Aıta keteıik, Aqtóbede «aınalym shemasymen» qaryzǵa aqsha alǵan kompanııalardyń tizimi jarııalandy. Olar: «Ramazan» JShS - 460 mln tg, «NAMK» JShS - 20 mln tg, «Taý» Agrofırmasy» JShS – 100 mln tg, «Mártók Sút» JShS - 50 mln tg. Endi bir jyl boıy Aqtóbe qalasynyń saýda jelileri men bazarlaryna makaron ónimderi, sút ónimderi (aıran, sút, súzbe, sary maı), jumyrtqa tómen baǵada jetkiziledi.
«Áleýmettik nannyń baǵasyn turaqtandyrý úshin jergilikti aýyl sharýashylyǵy qurylymdarynan forvardtyq jolmen satyp alynǵan birinshi surypty un paıdalanylady. Al nan baǵasy 84 teńge bolyp qalady. Bıyl «Azyq-túlik kelisim shart korporatsııasy» UK» AQ-y arqyly sýbsıdııa bólinip, tonnasyna 90 myń teńge beriledi. Sóıtip 19 myń tonna bıdaı bólý josparlandy. Jalpy statıstıkaǵa súıensek, áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń ındeksi 100,1%, respýblıkalyq (QR-100,3%) quraıdy. Jalpy oblysta saýda oryndarynda azyq-túlik taýarlarynyń jetkilikti qory bar. Azyq-túlik taýarlarynyń tapshylyǵy baıqalmaıdy», - dep jazdy óńirlik kommýnıkatsııalar qyzmeti.
