Aqtóbede 40 jyl Samarqandy bılegen Jalańtós batyr ulyqtaldy
Elbasynyń «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda búgin Aqtóbe qalasynda Jalańtós batyrdyń eskertkishi ornatylyp, halyqaralyq konferentsııa ótti. Oǵan elimizdiń tarıhshylary men Reseı, Túrkııa, Ázirbaıjan, Ózbekstannan zertteýshiler, jas ǵalymdar kelip, óz baıandamalaryn jasady.
«Jalańtós batyr asa bilimdi bolǵan. Bes jasynan bastap medresede bilip alyp, 1590 jyly Buhar handyǵynyń joǵary dárejeli qolbasshylary daıyndaıtyn áskerı oqýdy támamdap shyqqan. Alǵyr da zerek Jalańtós 1595 jyly Baǵdat qalasyndaǵy joǵary mektebine túsip, 1598 jyly bitirip shyǵady. Babamyz el basqarý, saıasattaný, jaratylystaný, sáýlet óneri salasynda joǵary deńgeıli bilim alyp, oıǵa túıgenin is júzinde qoldandy. 1626 jyly Buhar handyǵyna táýelsiz Samarqan aımaǵyn quryp, oǵan ámir boldy. Akademık M.Masson óz eńbekterinde Pákistan, Aýǵanstan, Tıbet, Úndistannan oǵan jiberilip turǵan syı-sııapattyń mólsheri han qazynasynan asyp ketti dep jazady. Bahadúr bılegen zamanda Samarqan Orta Azııadaǵy eń qaýipsiz qala boldy. Parsylardyń jeńgennen keıin abyroıy ári qaraı asqaqtady. Ol ár joryǵynan alyp qaıtqan baılyǵyn áskerin kóbeıtýmen qatar qalany kórkeıtýge jumsaǵan. Qazirgi jastardy tárbıeleıtin, patrıottyq sezimdi oıatatyn tulǵany ulyqtaýǵa arnalǵan mundaı sharanyń bereri mol », - dep atap ótti fılosofııa ǵylymdarynyń doktory, professor Ahan Bekejan.
Konferentsııa qatysýshylary Jalańtós bahadúrdiń esimin tek Orta Azııada emes, álemge tanytyp, jetkizýdi kózdep otyr.
«Jalańtós batyr qazaq baılarynyń burynǵy ata-saltyn erekshe ustaǵan. Bul kisi tarıhta Ámir Temir, Ulyqbektiń izin jalǵastyrǵan dep aıtsaq boldy. Jalańtós babamyz eki úlken ǵımarat salyp ketti. Bul - Arystan jáne Tılla – Korı medresesi. Jalańtós babamyzdyń ýnıversıtetteri desem artyq aıtqanym bolmas. Ol 44 jyl Samarqandy bılegende úsh handy basynan ótkizgen. Han aýysqanda ózge qalalardyń bıleýshisi aýysqanymen batyr babamyz Samarqandy salyp, Ámir Temir bastaǵan Regıstan alańyn aıaqtady», - dedi tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Ahmet Toqtabaı.
Aıta keteıik, búgin respýblıkalyq aıtys ótip, óner juldyzdarynyń qatysýymen kontsert uıymdastyrylady.