Aqtóbe oblysynyń ákimi Ashat Shaharov zııaly qaýym ókilderimen kezdesti
ASTANA. KAZINFORM - Aqtóbe oblysynyń ákimi Ashat Shaharov zııaly qaýym ókilderimen kezdesti. Kezdesý Q.Jubanov atyndaǵy óńirlik ýnıversıtette ótti. Oǵan Aqtóbe oblystyq máslıhat jáne qoǵamdyq keńes músheleri, jergilikti joǵary oqý oryndary, mádenıet, bilim, densaýlyq saqtaý salasynyń ókilderi, aqyndar, eńbek ardagerleri qatysty.
Basqosýǵa shaqyrylǵandar qatarynda M.Ospanov atyndaǵy BQMÝ professory Altaı Taıjanov, aqyn, jazýshy, pýblıtsıst Meıirhan Aqdáýletuly, T.Ahtanov atyndaǵy drama teatrynyń akterleri Maǵzum men Shalqııa Baqytjanovtar, Memleket basshysynyń qolynan marapat alǵan «Órleý» oqý ortalyǵynyń oqytýshysy Natalıa Penner jáne basqa da tanymal tulǵalar bar.
Ashat Shaharov birqatar ózekti máseleler boıynsha kezdesýge qatysýshylardyń pikirlerin tyńdaý úshin sharanyń uıymdastyrylǵanyn tilge tıek etti.
«Bul – jáı ǵana kezdesý emes, qoǵamdy tolǵandyratyn ózekti taqyryptar týraly mańyzdy dıalog alańy. Memleket basshysy Ulttyq quryltaı otyrysynda jalpyǵa ortaq qundylyqtardy damytý jolynda atqarý qajet jumystarǵa, maqsattarǵa toqtalyp, kúresý kerek bes keseldi atady. Bul – nashaqorlyq, lýdomanııa, turmystyq zorlyq-zombylyq, ysyrapshyldyq jáne vandalızm. Búgingi basqosýda áleýmettik ahýaldy saralaýda, rýhanııat pen mádenıetti damytýda, jastar tárbıesinde pikirlerińiz ben utymdy oı-usynystaryńyz óte mańyzdy. Sizderden mańyzdy pikirler, jańa bastamalar, tyń ıdeıalar kútemin», - dedi oblys ákimi zııaly qaýym ókilderine.
Aımaq basshysy ár eńbek ardageriniń óńir damýyna, qoǵam ómirine qosqan úlesin erekshe atap ótip, kópshilik elge eleýli adamdardyń eńbegi týraly bilip, olardan úlgi alý kerektigin aıtty.
Kezdesý taqyrybyn talqylaý barysynda qatysýshylar usynys-pikirlerin jetkizdi. Meıirhan Aqdáýletuly turǵyndardyń oqýǵa degen qyzyǵýshylyǵyn oıatý qajettigin alǵa tartty. Óıtkeni, oqý tek sana-sezimdi ǵana emes, moraldyq qundylyqtardy qalyptastyrady. Altaı Taıjanov sý tasqyny aımaqtyń barlyq turǵyndaryn qalaı biriktirgenin eske saldy. Ásirese, jergilikti turǵyndarzardap shekken jerlesterine belsendi kómek kórsetti. Jas býyn ókilderi oblystaǵy kez-kelgen aýqymdy is-sharalardy uıymdastyrýda belsendi: senbilikter, barlyq aktsııalar, mádenı-oıyn-saýyq baǵdarlamalary, sporttyq jarystar.
«Biz jastarǵa mańyzdy máselelerdi, sonyń ishinde din máselelerin naqty jáne qoljetimdi túsindirýdi qajet etetin qıyn ýaqytta ómir súrip jatyrmyz. Jastar erkin suraqtar qoıyp, jaýap ala alatyn alańdar qurý kerek. Belsendiler men qoǵam qaıratkerleri azamattardy osy taqyryptardy talqylaýǵa tartý úshin jaýapkershilikti óz moıyndaryna alýy tıis», - dedi Altaı Taıjanov.
Maǵzum Baqytjanov halyqtyń ónerge degen súıispenshiligin arttyrý qajettigi týraly pikir bildirdi.
Qatysýshylar qaýzaǵan usynystardyń ishinde qumar oıyndar men esirtkiniń zııany týraly aqparattyq naýqandy kúsheıtý, turmystyq zorlyq-zombylyqtan japa shekkenderdi qoldaıtyn daǵdarys ortalyqtaryn ashý, sondaı-aq, jastardy mádenı jáne sporttyq is-sharalarǵa tartý bar. Osy máselelerdi sheshýde turaqty nátıjelerge qol jetkizý úshin barlyq múddeli taraptardyń birlesken kúsh-jigeri mańyzdy.
Kezdesýge shaqyrylǵandar atap ótkendeı, zııaly qaýymmen qurylǵan mundaı ózara is-qımyldar sarapshylardyń pikirlerin tyńdap qana qoımaı, odan ári yntymaqtastyq ornatyp, ıdeıalarmen almasý úshin ortaq platforma qurýǵa múmkindik beredi.
