Aqtóbe men Hromtaý - óńirdegi aýasy eń las qalalar
Al sý resýrstarynyń lastanýy boıynsha Elek ózeni men Shalqar kóli kósh bastap tur. Óńirde qaldyqtardy basqarý júıesi boıynsha da máseleler bar.
Aıta keteıik, búgin Aqtóbe oblysynyń turǵyndary Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Serikqalı Brekeshevpen kezdesti. Júzdesýde turǵyndar ózderin tolǵandyratyn birqatar ekologııalyq problemalar týraly aıtty.
Jınalǵandar aldynda sóz sóılegen mınıstr Aqtóbe oblysy negizgi lastaný kózderi taý-ken metallýrgııa kásiporyndary, sondaı-aq hımııa jáne munaı óndirý salasy kásiporyndary bolyp tabylatyn elimizdiń eń lastanǵan óńirleriniń bestigine kiretinin atap ótti.
Eger ótken jyly respýblıka boıynsha lastaýshy zattar shyǵaryndylarynyń naqty kólemi 2,4 mln.tonnany qurasa, Aqtóbe oblysynyń úlesine 174 myń tonna keledi, bul 2020 jylǵy deńgeıden 4%-ǵa tómen (180 myń tonna).
Mundaı jetistikke tabıǵat qorǵaý is-sharalaryn iske asyrý esebinen qol jetkizilip otyr. Máselen, 2021 jyly óńirdiń tabıǵat paıdalanýshylarynyń ekologııalyq jaǵdaıyn jaqsartýǵa shamamen 20 mlrd teńge ınvestıtsııalanǵan. Bul 2020 jylǵy deńgeıden 32%-ǵa artyq (15 mlrd. teńge).
Sonymen qatar, mınıstrlik óńirlerdiń ekologııalyq problemalaryn sheshý boıynsha jol kartalaryn ázirlep, iske asyryp jatyr. Aqtóbe oblysynyń jol kartasynda 33 is-shara qarastyrylǵan. Búgingi kúni ákimdikpen 3 aýdan ortalyǵynda (Mártók, Qobda, Qaraýylkeldi) polıgon salý jumystary aıaqtaldy, kommýnaldyq menshiktegi sý sharýashylyǵy qurylystaryn pasporttaý boıynsha jumystar júrgizildi.
«Aqtóbe ferroqorytpa zaýyty osy jyldyń sońyna deıin elektr súzgilerin jańǵyrtýdy josparlap otyr. Bul lastaýshy zattardyń shyǵaryndylaryn 2 myń tonnaǵa deıin tómendetýge múmkindik beredi. Bıylǵy jyly balqytý tsehtarynda 67 aspıratsııalyq qondyrǵy aýystyryldy, bul qatty lastaǵysh zattardyń shyǵaryndylaryn 320 tonnadan 107 tonnaǵa deıin, gaz tárizdes qaldyqtardy 4 esege 1124 tonnadan 321 tonnaǵa deıin tómendetýge múmkindik beredi»,-dedi mınıstr.
