Aqtaýlyq zeınetker úı aýlasyna 500-den asa aǵash otyrǵyzdy
AQTAÝ. KAZINFORM — Aqtaý turǵyny jeti jyl ishinde 500-den astam aǵash otyrǵyzyp, kóp qabatty úı aýlasyn baý-baqshaǵa aınaldyrdy.
«Eń bolmaǵanda ár páterdiń bir turǵyny bir aǵash otyrǵyzsa, kógaldandyrýǵa qosqan úlken kómek bolar edi. Biz sekildi áýesqoı baǵban bolmasa da, kórshilerdiń kómegi mańyzdy. Jańbyr jaýsa nur ústine nur bolady. Ondaı kezde sýarý týraly oılanbaısyń. Biraq ystyq kúnderi baý-baqshany kútip-baptaý asa mańyzdy. Sondyqtan mol sý bolsa, jemis aǵashtary jaıqalyp ósedi. Ásirese, kóktemde gúlderi búr jarǵanda ǵajap kórinis bolady», - deıdi Bazargúl Býgasova.
Kóktemde qala aýmaǵynda kógaldandyrý isi qolǵa alynady. Turǵyndar sándik ósimdikter men gúlderdi otyrǵyzsa, keıbiri kók jelekpen nebir beıneler salýdy jón sanaıdy.
Oblys ortalyǵynyń 31B shaǵynaýdanyndaǵy «Órnek» turǵyn úı kesheniniń turǵyny Bazargúl Býgasova jylda túrli gúlder egip, kóshet otyrǵyzǵanyn aıtady.
Qolynan kúregin tastamaıtyn zeınetker úıiniń aýlasynda túrli tal-terek ósirip, jeti jyl ishinde úıdiń aýlasynda 500-den astam aǵash otyrǵyzǵan. Olardyń arasynda alma, órik, shıe sekildi jemis aǵashtary bar.
«Bul meniń súıikti isimniń biri ǵana. Jemis aǵashtary aýlaǵa kórik berýmen qatar olar taza, tabıǵı ónim beredi. Sonymen qatar, jemis aǵashtarynyń kóptigi estetıkalyq jaǵymdy kórinedi, olar gúldeı bastaǵanda, aýla qulpyryp ketedi», - deıdi baǵban.
Qart baǵban kóshetterdi qala bazarlarynan satyp alyp otyrady. Tipti, shalǵaı óńirlerge barsa da sol jaqtan kóshet ákelip otyrǵyzýdy ádetke aınaldyrǵan. Bul úshin óz qarajatyn aıap qalǵan emes.
«Eń bolmaǵanda ár páterdiń bir turǵyny bir aǵash otyrǵyzsa, kógaldandyrýǵa qosqan úlken kómek bolar edi. Biz sekildi áýesqoı baǵban bolmasa da, kórshilerdiń kómegi mańyzdy. Jańbyr jaýsa nur ústine nur bolady. Ondaı kezde sýarý týraly oılanbaısyń. Biraq ystyq kúnderi baý-baqshany kútip-baptaý asa mańyzdy. Sondyqtan mol sý bolsa, jemis aǵashtary jaıqalyp ósedi. Ásirese, kóktemde gúlderi búr jarǵanda ǵajap kórinis bolady», - deıdi Bazargúl Býgasova.