Aqtaýdaǵy aýqymdy gala-kontsert bastaldy
AQTAÝ. KAZINFORM – Aqtaý qalasynda «Aqtaý – Túrki áleminiń mádenı astanasy» gala-kontsertiniń ashylý saltanaty ótti.
Іs-sharany quttyqtaý sózimen ashqan mınıstr Aıda Balaeva búgin tek elimiz úshin ǵana emes, kúlli túrki dúnıesi úshin asa mańyzdy tarıhı oqıǵa bolyp jatqanyn aıtty. Ol sondaı-aq kópshilikti Aqtaý qalasynyń túrki áleminiń mádenı astanasy mártebesine ıe bolýymen quttyqtap, Memleket basshysynyń arnaıy quttyqtaýyn jetkizdi.
Óz kezeginde halyqaralyq sharanyń Aqtaýda ótýine uıytqy bolǵan TÚRKSOI halyqaralyq uıymynyń Bas hatshysy Sultan Raev sharanyń joǵary deńgeıde uıymdastyrylǵanyn atap ótti. Sondaı-aq qazaq eliniń ultaralyq kelisim men birliktiń mekeni ekenin, Túrki áleminiń mádenı astanasy jylyn Qazaqstanda onyń ishinde, Aqtaý qalasynda ótkizýdiń mańyzyna toqtaldy.
– Qazaqstan – qazir ulttyq rýhy berik, saıası júıesi turaqty, halyqaralyq arenadaǵy bedeli zor, qýatty memleket. Orta Azııanyń, túgel Túrki dúnıesiniń jarqyraǵan juldyzy – Qazaqstan. Qazaq halqy – tatýlyqqa uıyǵan, jastary jasampazdyqqa umtylǵan el. Kúlli álem tanyǵan, qurmettep tórine ozdyrǵan bedeldi memleket. TÚRKSOI Aqtaýdy 2025 jyldyń mádenı astanasy etip tekten tek jarııalaǵan joq. Bıyl túrki áleminiń ortalyǵynda túrki aǵaıyndar mádenıet pen ádebıettiń, salt-dástúr men tarıhtyń «tútinin tútetip», qoıan-qoltyq aralasyp, bir-birimen jaqynyraq tanysatyn bolady, - dedi ol.
Sultan Raev bıyl Qazaq mıfologııasyn zertteýge úlken úles qosqan ǵalym Serikbol Qońdybaıdyń shyǵarmalaryn túrik tiline aýdaryp, TÚRKSOI tarapynan Túrkııadan kitap etip shyǵarýdy qolǵa alatynyn habarlady.
Al, Mańǵystaý oblysynyń ákimi Nurdáýlet Qılybaı márteli meımandarǵa qosh keldiń aıtyp, túrki jurtyn biriktirýdiń mańyzyna toqtaldy.
– Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev – túrki álemin XXI ǵasyrda mańyzdy ekonomıkalyq jáne mádenı keńistikke aınaldyrý – negizgi maqsat ekenin aıtqan bolatyn. Baýyrlas elderdiń basshylary túrki jurtyn biriktirýge basa mán berip keledi. Búgingi kári Kaspııdiń jaǵasyndaǵy aqmarjan – Aqtaý shaharynda bas qosýymyz – osynyń dáleli. Túrki dúnıesine eńbek sińirgen kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri, Ábish Kekilbaıulynyń sózimen aıtsam «Mańǵystaý – Tarıh pen tabıǵattyń birge tolǵaǵan tamasha dastany, birge salǵan tańǵajaıyp sýreti, birge shertken taǵylymdy shejiresi!» Endeshe, ańyzdar men abyzdardyń, áýlıeler men batyrlardyń eli – Mańǵystaýǵa kelińizder, - dedi oblys ákimi.
Eske sala keteıik, Aqtaýda 25 myń adam jınalatyn ǵalamat shoý ótetinin, kontsertte Dımash Qudaıbergenniń óner kórsetetinin jazǵan edik.