Aqtaýda joǵary qabattan qulap, mert bolǵan qyzdyń nelikten bul qadamǵa barǵany belgili boldy

AQTAÝ. KAZINFORM – Qaıǵyly oqıǵa byltyr 18 mamyrda bolǵan. 30 jastaǵy sportshy qyz 19-shaǵyn aýdan 40-úıdiń toǵyzynshy qabatynan qulap, mert boldy. Atalǵan derekke qatysty polıtsııa sýıtsıdke jetkizý baby boıynsha qylmystyq is qozǵady.

Qaza tapqan qyzdyń inisiniń aıtýynsha, ápkesiniń óz-ózine qol jumsaýyna jantúrshigerlik oqıǵa sebep bolǵan. 14 mamyr kúni túnde jalǵyz kele jatqan ápkesin 5 er adam kólikke kúshpen otyrǵyzyp, uryp-soǵyp, alyp ketken. Olar qyzdyń kózin baılap, qorlap, janar-jaǵar maı qoıý beketinde ustaǵan. 

- Kólikte er adamdardyń biri apamdy qınap, qorqytqan. Sol kezde qalǵan tórteýi kóliktiń syrtynda turǵan. Apama aıtqanymdy tyńdamasań, seni jalańashtap, syrttaǵy tórteýine berip jiberemin degen. Sosyn jalańash jatqan vıdeo, fotolaryńdy otbasyńa taratamyn dep qorqytqan. Artqy jaǵyna banka tyǵyp jatqan er kisiniń vıdeosyn kórsetken. Qorqytyp esirtki ıisketip, sol jerde kólikte zorlaǵan, - deıdi qyzdyń inisi.

Qylmyskerler tańerteń qyzdyń telefony arqyly 2 mıllıon teńge nesıe rásimdep, ony bazardaǵy tanysy arqyly qolma-qol aqshaǵa aınaldyryp alǵan. Keıin qyzdy jiberip, bolǵan jáıtti bireýge aıtsań, taýyp alyp óltiremiz dep qorqytqan. 

Alaıda, qyz bolǵan oqıǵany qurbysyna aıtqan, al ol qyzdyń inisine habarlaǵan. Іnisi ony qoldaıtynyn, biraq polıtsııaǵa aryzdaný keregin aıtqan. Zardap shekken qyz keliskendeı bolǵan, biraq birneshe mınýttan keıin qurbysynyń kózinshe terezeden sekirip ketken. 

Bul oqıǵaǵa qatysty sotta prokýror bas zorlaýshyny ómir boıy bas bostandyǵynan aıyrýdy, al qalǵan tórteýine 15-16 jyldan suraǵan. Olar segiz bap boıynsha kináli dep tanyldy. Alaıda sýdıa sot protsesinde aıyptaýlardy qaıta saralaǵan. Ol oqıǵa bolǵannan keıin úsh kúnnen soń qyz ózin terezeden laqtyryp jiberdi dep málimdep, onyń ólimi urlaý, zorlyq-zombylyq nemese esirtki qoldanýǵa májbúrleýmen baılanysty emes degen.

Sondaı-aq, bes qylmyskerdiń tórteýiniń sottylyǵy bolǵanyna qaramastan, sheshim qabyldaǵan. Nátıjesinde, olar endi 3-4 jyldan keıin shartty túrde merziminen buryn bosap shyǵa alady. 

- Bul iske beseýi de kináli. Qalalyq sottyń úkimi shyqty. Sol úkimde Nurkeldi Seıtqalıevke 20 jyl, qalǵan tórteýine 7-8 jyldan berdi. Al, prokýror Seıtqalıevti ómir boıy bas bostandyǵynan aıyrýdy, qalǵandaryna 15-16 jyldan surady. Meniń talabym, Seıtqalıev ómir boıy bas bostandyǵynan aırylyp, qalǵandary múmkindiginshe 25 jyldan alsa deımin, - deıdi marqum qyzdyń inisi. 

Qyzdyń týystary sot sheshimimen kelispeı, apellıatsııalyq shaǵym jazǵan. Mańǵystaý oblystyq prokýratýrasy da óz kezeginde sot sheshimimen kelispegen. Prokýratýra qyzdyń óz-ózine qol jumsaý faktisi boıynsha sot úkimine apellıatsııalyq ótinishhat engizdi.

- 2024 jylǵy 19 jeltoqsanda Mańǵystaý oblysynyń qylmystyq ister jónindegi mamandandyrylǵan aýdanaralyq soty jábirlenýshige qatysty jasalǵan qylmystardyń jıyntyǵy boıynsha negizgi fıgýrantqa 20 jyl, al onyń tórt kómektesýshilerine 7 jyldan 8,5 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrý jazalaryn taǵaıyndady. Óz kezeginde prokýror óziniń jaryssózinde bas fıgýrantqa ómir boıyna, al basqa qatysýshylarǵa 15 jyldan 16 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrýdy surady. Mańǵystaý oblysynyń prokýrorymen sot jaryssózinde baıandalǵan ustanymǵa sáıkes sot úkiminiń saralaý bóligi men jaza mólsherine kelispegendikten 2025 jylǵy 5 qańtarda apellıatsııalyq ótinishhat engizildi. Qazirgi tańda is apellıatsııalyq satyda qaralýda, - delingen habarlamada.

Buǵan deıin, Pavlodar oblysynda balalardy zorlaý oqıǵalarynyń jıilegeni týraly jazǵan bolatynbyz.