AQSh-taǵy órt shyǵynyn saqtandyrý jaba ala ma
ASTANA. KAZINFORM – Los-Andjelestegi orman órti saldarynan saqtandyrý kompanııalary tóleıtin tólem somasy 20 mlrd dollardan asyp jyǵylýy múmkin. Degenmen, sarapshylar saqtandyrý salasyna qaýip tónip kele jatqanyn alǵa tartyp dabyl qaǵýda. Osyǵan oraı Kazinform agenttiginiń menshikti tilshisi mán-jaıdy baıyptap kórgen edi.
Mıllıardtaǵan shyǵyn
Aldyn ala baǵalaýǵa qaraǵanda, «Pacific Palisades» elıtalyq aýdanyndaǵy saqtandyrylǵan múliktiń órtten kelgen shyǵyny shamamen 10 mlrd dollarǵa jýyqtaıdy. Al Los-Andjeles úshin jalpy shyǵyn 20 men 150 mlrd dollar aralyǵynda boljanyp otyr.
Aıtalyq, «JPMorgan» sarapshylary saqtandyrylǵan múlik shyǵynyna qatysty óz boljamyn eselep, 20 mlrd dollarǵa jetkizse, «Wells Fargo» apattan kelgen jalpy ekonomıkalyq shyǵyn 60 mlrd dollardan da asyp jyǵylýy múmkin dep kútedi.
— «AccuWeather» kompanııasynyń aldyn ala baǵalaýyna sáıkes, órt 135 mlrd dollardan 150 mlrd dollarǵa deıin mólsherde jalpy shyǵyn ákeldi jáne órttiń taralýyna qaraı bul tsıfr áli de aıtarlyqtaı artýy múmkin, — dep jazady Investopedia.
Juma, 10 qańtar kúni saqtandyrý kompanııalarynyń aktsııalary aldaǵy ýaqytta tólenetin ótemaqyǵy baılanysty mlrd-taǵan dollarǵa quldyrady: «Mercury General» (MCY) — 22%, «Travelers Companies» (TRV) — 4%, «Allstate» (ALL) — 7%, «Chubb Limited» (CB) — 4%, «SPDR S& P Insurance ETF» (KIA) — 2,5% ı AIG (AIG) — 1,3% tómendedi.
Saqtandyrý daǵdarysy
Sarapshylardyń atap ótýinshe, Kalıfornııadaǵy qaıǵyly oqıǵaǵa deıin shtattaǵy eń iri 12 saqtandyrý kompanııasy óz qyzmetin tolyqtaı toqtatqan nemese jańa saqtandyrý polısterin berýin doǵarǵan.
Naqtyraq aıtar bolsa, Kalıfornııadaǵy eń iri saqtandyrý kompanııasy «State Farm» 2023 jyldyń mamyrynda-aq shtatta órtten saqtandyrýǵa jańa ótinimderdi qabyldaýyn toqtatqan bolatyn. Kompanııa mundaı qadamǵa apat qaýipiniń joǵary bolýyna baılanysty barǵan edi. Sodan keıin 2024 jyldyń naýryzynda kompanııa shtattaǵy 72 myń polıstiń merzimin uzartpaıtyndyǵyn málimdedi. Bul sheshim ınflıatsııaǵa, tabıǵı apattardyń jıileýine jáne saqtandyrý naryǵyndaǵy joǵary táýekelge baılanysty qabyldandy.
Munan bólek, 2023 jyly Kalıfornııadaǵy turǵyn úıdi saqtandyrý jaǵynan altynshy orynda turǵan «Allstate» kompanııasy da shtatta jańa polıster berýin toqtatatyndyǵyn málimdedi. Degenmen, saqtandyrý salasyndaǵy bul tendentsııa uzaq jyldan beri baıqalady. Kalıfornııa, Tehas, Lýızıana jáne Florıda syndy shtattardyń turǵyndary saqtandyrý alý kezinde qıyndyqqa tap bolyp otyr. Kompanııalar jabatyn shyǵyn kólemin qysqartady nemese múldem shtattan ketip qalady.
Amerıka tutynýshylar federatsııasynyń deregine sáıkes, 2022 jyly Lýızıana shtatynda úı ıeleriniń 12 paıyzynda saqtandyrý bolmaǵan. Óıtkeni, saqtandyrý polısiniń ortasha quny jyl ishinde 2 240 dollarǵa deıin kóterilip ketti. Al eldegi ortasha kórsetkish 1 915 dollardy quraıdy. Demek, bul naryqtaǵy kórsetkishten 15 paıyzǵa joǵary degen sóz.
Saqtandyrý aqparattary ınstıtýtynyń málimetterine qaraǵanda, sońǵy 3 jyldyń ishinde Florıdadada úıdi saqtandyrý shyǵyndary 102 paıyzǵa artqan.
«San Francisco Chronicle» kompanııasynyń saraptamalyq derekterine sáıkes, 2019 jyldan beri 100 myńnan astam kalıfornııalyq saqtandyrý kompanııalarynan shyǵarylǵan. Óıtkeni, óńirde orman órti jıilep tur. Al qalǵan kompanııalar tarıfterin kóterip, sonymen qatar Kalıfornııada polısterin alyp tastaı bastady nemese olardy uzartýdan bas tartyp otyr.
Insurance saıtyna sáıkes, 2024 jyly Kalıfornııada turǵyn úıge arnalǵan saqtandyrý polısi (1 mln dollardy jabýǵa) jylyna 2 586 dollardan («Allstate») 5 718 dollarǵa («Farmers») deıin jetti. Zańda shtatta turatyn jyljymaıtyn múlik ıelerine baspanany saqtandyrýdy mindetteıtin norma joq. Alaıda, ıpotekalyq nesıesi barlar múlkin saqtandyrýǵa mindetti.
Degenmen, jyljymaıtyn múlikke arnalǵan úlgilik saqtandyrý polısi ádette jer silkinisi, sý tasqyny jáne laı kóshkini syndy tabıǵı apattan keletin shyǵyndy jaba almaıdy. Mundaı tabıǵı apattarǵan jeke saqtandtsrý polısi talap etiledi. Al onyń jyldyq quny 40 myń dollarǵa jetip shyǵylady.
Táýekeli joǵary aımaq
Soltústik-Shyǵys ýnıversıtetiniń memlekettik saıasat jáne qalalyq problemalar professory Djoan Fıtsdjerald táýekeli joǵary aýdandarda turýdyń qajeti joq ekendigine senimdi.
— Bolǵan jaıt eshkimdi de tań qaldyrmaýy tıis. Óıtkeni, biz bastapqyda-aq úı salynýy tıis jerde salamyz, — dedi Djoan Fıtsdjerald.
Saqtandyrý aqparaty ınstıtýtynyń ókili Mark Frıdlender Kalıfornııanyń táýekel joǵary aımaqtarynda turatyn adamdar qomaqty saqtandyrý tóleýge jáne apat saldarynan múlkin joǵaltyp alýǵa daıyn bolýy tıistigin atap ótedi.
— Eger siz Ońtústik Florıdada muhıt jaǵasynda turýǵa daıyn bolsańyz, onda múlkińizdi joǵaltýdyń úlken táýkeline tap bolatynyńyzdy túsinýińiz qajet jáne siz saqtandyrý úshin tóleýge daıyn bolýǵa tıissiz. Eger siz Kalıfornııada táýekeli joǵary aımaǵyna tursańyz, onda eń aldymen ortasha saqtandyrýdan da joǵary tólem jasaýǵa, ekinshiden, áleýetti apap shyǵyndaryna daıyn bolyńyz, — dedi Mark Frıdlender.
«Sońǵy saty saqtandyrýshysy»
Ótken jyly saqtandyrý sektoryndaǵy kúrdeli jaǵdaıdy nazarǵa alǵan kalıfornııalyq sheneýnikter úkimettik «Fair Access to Insurance Requirements Plan» (saqtandyrý talaptaryna ádil qoljetimdilik jospary) baǵdarlamasyn jańǵyrtý týraly sheshim qabyldady. Bul baǵdarlama shtattyń «sońǵy satydaǵy saqtandyrýshysy» dep te jıi ataıdy.
1960 jyldardaǵy birneshe orman órtinen keıin qurylǵan «FAIR» jospary saqtandyrý kompanııalaryna qaraǵanda birshama joǵary mólsherleme alady jáne jeke tulǵalar úshin 3 mln dollarǵa deıin jáne kommertsııalyq nysandar úshin 20 mln dollarǵa deıin shyǵyndy jabýǵa múmkindik beretin saqtandyrý polısin usynady.
Qazirgi ýaqytta shtatta 408 400-den astam «FAIR» saqtandyrý polısi bar. Bul 2019 jyldyń qyrkúıegindegi kórsetkishten 2 esege (154 500 polıs) asyp túsedi. «Los Angeles Times» dereginshe, baǵdarlama óte qaýipti jaǵdaıda tur jáne ne bári 200-300 mln dollardy ǵana jaba alady.
Qurylys materıaldarynyń quny sharyqtaıdy
Northeastern Global News eger órtten keletin shyǵyn «FAIR» rezervinen asyp ketetin bolsa, onda áli de bolsa shtatta jumys isteıtin jekemenshik saqtandyrýshylar 1 mlrd dollar tapshylyqty jabýǵa aralasatyndyǵyn habarlaıdy.
Biraq, Soltústik-Shyǵys ýnıversıtetiniń professory, Turaqtylyqty zertteý baǵdarlamasynyń dırektory Denıel Oldrıch «FAIR» baǵdarlamasy óz klıentteriniń qaıtara alǵannyń ózinde úı ıeleri qurylys barysynda qıyndyqqa tap bolatyndyǵyn alǵa tartady.
— Qazirgi sátte Palıseıdste órtengen 10 myń úı bar. Bir úıge ne bári 3 mln dollar tólenedi. «California FAIR» shyndyǵynda da osy saqtandyrý polısterin tóleı aldy delik. Biraq, qalpyna keltirý sol 2,5-3 mln dollarǵa qaraǵanda álde qaıda qymbatqa túsedi, — Denıel Oldrıch.
Sarapshynyń túsindirýinshe, kóptegen úı ıesi baspanalaryn aldaǵy birneshe jyldyń ishinde qalpyna keltirýge tyrysyp, barlyq qurylys merdigerlerge jumys tartylady. Al bul jumys kúshi men qurylys materıaldarynyń qymbattaýyna alyp keledi. Dál osyndaı jaıt 2005 jyldyń tamyzynda Lýızıana shtatynyń Jańa Orlean qalasynda «Katrına» daýylynan keıin bolǵan edi. Ol kezde qalanyń 80 paıyzy sý astyna ketip, turǵyn úılerdi qalpyna keltirýge 125 mlrd dollar jumsalǵan bolatyn. Sonymen qatar atalǵan apat saldarynan Lýızıana shtatyndaǵy júzdegen saqtandyrý kompanııasy bankrotqa ushyrady. Olar shyǵyndy óteýge daıyn bolmaı shyqty.
— Menińshe, biz saqtandyrý salasy úshin úlken qarjylyq daǵdarys aldynda turmyz, — dedi Denıel Oldrıch.
Buǵan deıin Kalıfornııadaǵy orman órtinen 10 adam mert bolǵany habarlanǵan.
AQSh prezıdenti Djo Baıden Kalıfornııadaǵy osy jaǵdaıdy shtat tarıhyndaǵy eń iri jáne eń joıqyn órt dep atady.