AQSh-ta náresteler arasyndaǵy ólim-jitim kóbeıdi

2022 jyly AQSh-ta sońǵy jıyrma jyldan astam ýaqyt ishinde alǵash ret náreste óliminiń ósimi tirkeldi. Kazinform agenttigi bul týraly CNN-ge silteme jasap habarlaıdy. 

Eldiń Ulttyq densaýlyq statıstıkasy ortalyǵynyń sársenbide taratqan esebine sáıkes, náresteler arasyndaǵy ólim-jitim kórsetkishi 2021 jyldan 2022 jylǵa deıin 3 paıyzǵa ósti. Neonataldyq ólim kórsetkishi (týǵannan keıingi alǵashqy 28 kúnde) 3%-ǵa, al postneonataldyq ólim-jitim (ıaǵnı, 28 kúnnen 1 jasqa deıingi sábıler ólimi) 4%-ǵa ósti.

Áıeldiń preeklampsııa nemese merziminen buryn bosanýy, sondaı-aq bakterııalyq sepsıs sııaqty asqynýlardan týyndaǵan shetineýi sáıkesinshe 8% jáne 14% ósti.

2022 jyly shetinegen nárestelerdiń jalpy sany 20 538 boldy.

«Biz aıtarlyqtaı resýrstarǵa ıe elde turyp jatyrmyz, sondyqtan náreste ólimi men onyń ósýi tańqalarlyqtaı joǵary. Balalardyń deni saý, eresek bolyp ósýine kómektesetin pedıatrlar úshin kez kelgen balanyń ólimi – tym kóp. Bul elde náreste óliminiń kórsetkishi qabyldaýǵa kelmeıtin dúnıe», - dep jazdy amerıkandyq pedıatrııa akademııasynyń prezıdenti, doktor Sendı Chang CNN-ge elektrondyq hatynda.

Qoǵamdyq densaýlyq saqtaý mamandary úshin náreste ólimi – kóbine eldiń densaýlyq saqtaý júıesin baǵalaýdyń etalony, dedi NCHS medıtsınalyq statıstık mamany jáne esep avtorlarynyń biri Danıel Elı (Danielle Ely).

Onyń aıtýynsha, bıyl balalar óliminiń ósýi bir jyldaǵy «birtúrli aýytqýlar» nemese densaýlyqqa qatysty problemanyń belgisi bolýy múmkin. Sony naqty bilý úshin olarǵa kelesi jyldyń derekteri qajet.

Budan bir jyl buryn, ıaǵnı 2021 jyly, AQSh-tyń Aýrýlardy baqylaý jáne aldyn alý ortalyqtarynyń taldaýy 2020 jyldan beri náreste óliminiń jalpy sany óskenimen, ólim-jitim deńgeıi burynǵydaı bolyp, 1000 tiri týylǵanǵa shaqqanda 5,44 ólim bolǵanyn kórsetti.

Jańa esepte bul kórsetkish 1000 tiri týylǵan nárestege shaqqanda 5,60 náreste ólimine deıin kóterilgen.

NCHS zertteýi balalarynan aıyrylǵan analardyń ortasha jasy 25-29 jas ekenin kórsetti.