AQSh Parıj kelisiminen shyǵatynyn resmı túrde málimdedi
Kelisimnen shyǵý protsesi 5 qarasha kúni bastaldy. Pompeonyń aıtýynsha, AQSh atmosferaǵa túsetin zııandy qaldyqtardy azaıtý boıynsha álemdik kóshbasshylyǵyn maqtan tutady.
Halyqaralyq buqaralyq aqparat quraldarynyń habarlaýynsha, AQSh Memleketttik departamenti BUUna kelisimnen shyǵatyny týraly resmı habarlandyrý jibergen. Bul protsess bir jylǵa sozylady.
Aıta ketý kerek, AQSh prezıdenti Donald Tramp 2017 jyly maýsym aıynda AQSh Parıj kelisiminen shyǵatynyn málimdegen edi. Onyń aıtýynsha, bul qujat amerıkalyq kompanııalarǵa jáne salyq tóleýshilerge bulyńǵyr ekonomıkalyq mindetter júkteıdi. Tramp Vashıngton bul kelisimge tıimdi sharttarmen keıin qaıta qosylýy múmkin ekenin aıtqan edi.
Klımattyń ózgerýi týraly kelisimge 2015 jyly qol qoıyldy. Ony 197 memleket qoldady. Qujattyń maqsaty — jahandyq ortasha temperatýrany eki gradýs tsýlsıden asyrmaý. Bul qujatqa qol qoıǵan kezde AQSh 2025 jylǵa qaraı parnıktik gazdardyń kólemin 2005 jylmen salystyrǵanda 26 paıyzǵa azaıtý mindetin alǵan edi.