AQSh Hemıngýeıdiń Kýbadaǵy úıin qalpyna keltirý úshin $860 myń bólmek

ASTANA. QazAqparat - Kýba jáne AQSh bıligi quny 860 myń dollarǵa teń ortaq joba - ádebıet salasy boıynsha Nobel syılyǵynyń laýreaty, «Shal men teńiz» týyndysynyń avtory Ernest Hemýngýeıdiń úıin qalpyna keltirý isin bastaǵanyn málimdedi, dep jazady 24.kz.

1939 jyldan 1961 jylǵa deıin jazýshy turǵan Fınka Vıhııa ıeligi Kýba astanasy Gavananyń mańaıynda ornalasqan. Finca Vigia amerıkalyq qory Kýba bıliginen úıdiń bastan-aıaq qalpyna keltirýi úshin materıaldardy AQSh-tan ákelýge ruqsat aldy. Atalǵan kelisimge senbi kúni qol qoıylyp otyr, dep habarlaıdy CNN telearnasy.

Jobaǵa jazýshy úıiniń janynan avtordyń myńdaǵan qujaty, onyń ishinde jeke hattar men shımaı dápterlerin jınap, qalpyna keltirý maqsatynda sheberhana salý da qarastyrylǵan. Qor basshysy Merı-Djo Adamstyń málimetinshe, kýbalyq bılikpen Hemıngýeı ıeliginde qalpyna keltirý jumystary boıynsha kelissózder júrgizý 2005 jyly bastalǵan bolatyn. Alaıda AQSh pen Kýbanyń qarym-qatynasy shıelenisip, jobanyń iske asýy múmkin bolmaǵan edi.

2014 jyldyń jeltoqsanynda AQSh prezıdenti Barak Obama Kýbamen dıplomatııalyq qarym-qatynasyn, sondaı-aq saýdadaǵy shekteýlerdi jeńildetip, qalpyna keltiretindigin málimdegen. Budan keıin joba ekijaqty qoldaýǵa ıe boldy. Jazýshynyń jesiri kitaptar, kıimder, tipti spırttelgen kesirtkeler toptamasy ornalasatyn murajaı jasap shyǵý úshin úıdi Kýba bıligine berip otyr.