Aqseleý Seıdimbektiń synǵa ushyraǵan eskertkishin alyp tastap, ornyna basqasyn qoıady - ákim
«Búgin Jańaarqa aýdanynda el azamaty Aqseleý Seıdimbekke arnalǵan eskertkish ashyldy. Ókinishke qaraı, árıne, kórkemdik oryndalýy syn kótermeıdi. Osyǵan baılanysty, azdaǵan túsinik berý oryndy bolar. Birinshiden, eskertkish ne oblystyq, ne respýblıkalyq komıssııanyń qaraýynan ótken joq! ıAǵnı, bir de bir quzyrly memlekettik organ ony maquldaǵan joq. Degenmen, eskızi aýyzsha túrde aýdan ákimimen kelisilgen bolatyn. Ekinshiden, eskertkishti jasap, ornatýǵa bıýdjetten bir teńge de jumsalmaǵan. Tolyǵymyn demeýshilerdiń qarjysyna istelgen. Úshinshiden, jáne, eń bastysy, eskertkishti jasaýǵa tapsyrysty Aqseleý aqsaqaldyń týǵan-týystary jasady»,- dep jazdy Ǵalymjan Qusmanǵalı áleýmettik jelidegi paraqshasynda.
Onyń aıtýynsha, oblys ákimdigi buǵan aralasqan joq.
«Bul túsiniktemeni jazýdyń sebebi - aqtalý emes, túsinik berý. Endi bul máselemen aýdan bolyp, oblys bolyp aınalysamyz, oryn alǵan olqylyqty túzetemiz» deıdi ol.
Keıinnen eskertkish máselesine aýdan ákimi ıÝrjan Bekqojın de aralasty.
«Bul eskertkishti Aqseleý Slanulynyń inisi Asylhan Seıdimbek óz qarajaty esebinen jasatyp, barlyq qujattary durys ekendigin jetkizgen. Alaıda, búgingi kúni jańadan ashylǵan eskertkishke qatysty azamattar tarapynan birqatar narazylyqtar týyndaýda. Aqseleý músini meniń de kóńilimnen shyqpady. Osyǵan oraı, eskertkishti tapsyrys berýshilerge qaıtarý týraly sheshim qabyldandy. Ornyna talapqa saı, tulǵanyń beınesine sáıkes keletin eskertkish qoıý úshin tıisti sharalar qoldanylady»,-dep habarlady Jańaarqanyń ákimi.
Eske sala keteıik, biz búgin Ulytaý oblysynyń Jańaarqada aýdanynda jazýshy, etnograf-ǵalym Aqseleý Seıdimbekke eskertkish qoıylǵanyn habarlaǵan bolatynbyz.
Degenmen áleýmettik jelide kópshilik eskertkishtiń eshqandaı syn kótermeıtinin aıtyp, jaýaptylar mundaı óner týyndysyn qalaı qabyldap alǵanyna tańdanǵan edi.
