Ákimshilik jaýapkershilikten qylmystyq jazaǵa aýysatyn normalar belgili boldy
ASTANA. KAZINFORM – Búgin Parlament Májilisinde «Keıbir zańnamalyq aktilerge áıelderdiń quqyqtary men balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy tanystyryldy.
«Usynylyp otyrǵan zań jobasynyń negizgi maqsaty – barlyq adamnyń, onyń ishinde áıelder men balalardyń quqyqtary men zańdy múddelerin qorǵaý sharalarynyń tıimdiligin arttyrý.
2017 jyly otbasyndaǵy zorlyq-zombylyqtyń jazasy dekrımınalızatsııalanǵan (qylmys dep tanymaý) edi. Sondyqtan qazir qoǵamdaǵy asa aýyr rezonansty oqıǵalar osy dekrımınalızatsııalanǵannan keıingi saldary dep atap ótkizimiz keledi. Bul rette, zań jobasynyń birneshe mańyzdy aspektilerine toqtalyp ótpekpin. Birinshiden, zorlyq-zombylyq úshin jaýapkershilikti kúsheıtý eskerilgen. Eger 2017 jyldan bastap densaýlyqqa jeńil zııan keltirgeni úshin ákimshilik jaýapkershilik jáne 15 AEK aıyppul nemese 15 táýlikke deıin qamaqqa alý eskerilgen. Qazir bul baptar Qylmystyq Kodekske engizilmek», - dedi Májilis depýtaty Juldyz Súleımenova.
Taratylǵan málimetke qaraǵanda, uryp-soǵýdy jáne densaýlyqqa jeńil zııan keltirýdi qazirgi ákimshilik jaýapkershilikten qylmystyq jaýapkershilikke jatqyzý jáne de jazasyn áldeqaıda qatańdatý eskerilgen. Densaýlyqqa qasaqana jeńil zııan keltirgeni úshin 200 AEK aıyppul nemese 200 saǵatqa deıin qoǵamdyq jumystarǵa tartý, 50 táýlikke deıin qamaqqa alý jazasy usynylyp otyr.
Budan bólek, uryp-soǵýǵa qatysty baby Qylmystyq Kodekske engizilip jatyr. Osy rette, uryp-soqqany úshin 80 AEK deıin aıyppul nemese 80 saǵatqa deıin qoǵamdyq jumystarǵa tartý,25 táýlikke deıin qamaqqa alý eskerilgen.
«Jańa redaktsııada densaýlyqqa qasaqana aýyr zııan keltirý 3 jyldan 8 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrý qarastyrylǵan. Sonymen qatar, densaýlyqqa qasaqana ortasha zııan keltirýge 2 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrý usynyldy. Munymen qosa, pedofılııa úshin ómir boıyna bas bostandyǵynan aıyrý jazasy eskerilgen. Al kámeletke tolmaǵan balany óltirý qylmysyna da ómir boıyna bas bostandyǵynan aıyrý jazasy usynyldy. Azaptaýǵa qatysty qoǵamdyq jumystar 600 saǵatqa deıin nemese 3 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrý qarastyrylǵan», - dedi depýtat.
Budan bólek, zań jobasynda zardap shekken adamnyń ótinishin kútpeı-aq, ýákiletti organdarǵa zorlyq-zombylyq týraly BAQ nemese onlaın platformalardaǵy aqparat negizinde tıisti sharalardy qabyldaý quqyǵyn berý qarastyrylǵan.
«Dástúrli otbasylyq qundylyqtardy qorǵaýǵa, saqtaýǵa, nyǵaıtýǵa jáne ilgeriletýge, sondaı-aq ulttyq jáne dástúrli otbasylyq qundylyqtardy qurmetteý rýhynda balalardyń adamgershilik jáne rýhanı tárbıesin qamtamasyz etýge baǵyttalǵan neke-otbasy zańnamasynyń qaǵıdattaryn bekitý usynyldy. Budan basqa, jergilikti atqarýshy jáne ókildi organdardyń memlekettik otbasylyq saıasatty iske asyrý jónindegi birqatar quzyreti eskerildi. Máselen, otbasy ınstıtýtyn nyǵaıtý jónindegi negizgi nysanaly ındıkatorlardy bekitý, ómirlik qıyn jaǵdaıdaǵy otbasylardy jáne basqalardy anyqtaý, olarǵa jan-jaqty qoldaý kórsetý qarastyrylady», - dedi J. Súleımenova.
