Aqmolalyqtar bıyl Naýryz meıramyn erekshe naqyshta toılaıdy
KÓKShETAÝ. KAZINFORM — Aqmola oblysynda Naýryz meıramy jańasha, erekshe naqyshta toılanady. Naýryz meıramyn toılaýdyń jańa tujyrymdamasyna sáıkes, 14-23 naýryz aralyǵynda ótkiziletin Naýryznama onkúndigi aıasynda ár kún belgili bir taqyrypqa arnalady.
Aqmola oblysy mádenıet basqarmasynyń málimetinshe, 14 naýryz — «Kórisý kúni» («Amal» merekesi) dástúr boıynsha kórshilerge sálem beretin ýaqyt.
Bul kúni alǵash ret Soltústik Qazaqstan jáne Aqmola oblysynyń mádenıet maıtalmandary, mádenıet qaıratkerleri uzaq qystan aman-esen shyqqanyna qýanyp, bir-birimen qol alysady.
Aqan seri atyndaǵy Soltústik Qazaqstan oblystyq fılarmonııasynyń «Ádemi-aý» bı ansambli, solısteri Ǵalymjan Nurpeıisov, Erkebulan Káripov jáne Úkili Ybyraı atyndaǵy Aqmola oblystyq fılarmonııasynyń «Aınakól» folklorlyq ansambli, halyqaralyq baıqaýlardyń laýreaty «Gákký» bı ansambli ujymdary oblys shekarasy aýmaǵynda kezdesý ótkizedi.
14-20 naýryz kúnderi «RIO» saýda oıyn-saýyq ortalyǵynda kreatıvti ındýstrııany qoldaýǵa baǵyttalǵan tuńǵysh ret «Ǵasyrlar úni» jobasy aıasynda oblystyń halyqtyq folklorlyq ansamblderiniń kontserti men «Kóshpendiler murasy» open space aımaǵy uıymdastyrylady.
Jetekshi kreatorlardyń qatysýymen sándi-qoldanbaly óner sheberleriniń kórmesi men jappaı satylymdar josparlanyp otyr.
Kontserttik baǵdarlamany 25 jyldyq tarıhy bar, repertýary óte baı, halyqaralyq jáne respýblıkalyq baıqaýlardyń laýreaty, «Kókshetaý» mádenıet saraıynyń «Kerbez sulý» folklorlyq ansambli ashady.
Shyǵarmashylyq kórmeni «Granat» shyǵarmashylyq stýdııasynyń jetekshisi Anar Sattybaeva (qysh ydys buıymdary), dombyra jasaý sheberi Samat Qadralın, aǵash buıymdar ydys-aıaqtar sheberi Rýslan Amanjolov, ulttyq ydys-aıaqtar sheberi Arman Noǵaıbaev, ulttyq bas kıimder jasaý sheberi Shynar Dosmaǵambetova, kıizden aıaq kıimder jasaý sheberi Alma Kákimova, teri buıymdar jasaý sheberi Rýstam ıAkovlev, zerger Rústem Sháripov, kıiz basý sheberi Gúlnar Orynbaeva, kıizden kartına jasaý sheberi Vera Frızen, quraq kórpe jasaý sheberleri Uljalǵas Qarymsaqova, Shynar Muqanova, alasha toqý sheberi Kenjebaı Smaǵul, kıizden dekoratıvti buıymdar jasaý sheberi Ulbolsyn Ahmedova usynady.
Osy jyly Qazaqstannyń tanymal kompozıtory Sydyq Muhamedjanovtyń týǵanyna 100 jyl tolyp otyr. Úkili Ybyraı atyndaǵy Aqmola oblystyq fılarmonııasy mereıtoı ıesine arnalǵan «Romantıka romansa» romans keshine shaqyrady.
Kesh qonaǵy — QR Eńbek sińirgen qaıratkeri Raýshan Beskempirova.
15 naýryz — Qaıyrymdylyq kúnine oraı oblystyq mádenıet mekemeleri, «Kókshetaý» mádenıet saraıynyń «On alty qyz», «Shalqyma», «Kókshetaý» halyqtyq bı ansamblderi, «Kerbez sulý» folklorlyq ansambli múmkindigi shekteýli jandarǵan arnalǵan qaıyrymdylyq kontsertterin ótkizedi.
Aqmola oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıi «Shans» qoǵamdyq birlestiginiń balalaryna mýzeı zaldary boıynsha tegin ekskýrsııa júrgizse, Tarıhı-mádenı murany qorǵaý jáne paıdalaný ortalyǵy «Aıalaý» ortalyǵynda qaıyrymdylyq aktsııasyn ótkizedi.
Qaıyrymdylyq aktsııasy aıasynda ortalyq tárbıelenýshilerine tátti syılar tartý etiledi.
Oblystyq teatrlarda kishkentaı búldirshinderge arnalǵan «Naýryz-bazarlyq» maýsymy «Qańbaq shal» ertegisi jáne «Áz-Naýryz» oıyn-saýyq baǵdarlamasynyń, «Eı, detvora, Naýryz vstrechat pora!» atty ınteraktıvti-oıyn baǵdarlamasy aıasynda qaıyrymdylyq qoıylymy tegin sahnalanady.
Qoıylym ýaqyty: saǵat 11:00–16:00.
Úkili Ybyraı atyndaǵy Aqmola oblystyq fılarmonııasynyń «Gákký» bı ansambli «Shaqyrady kóktem» atty qaıyrymdylyq kontsertin ótkizip, túsken qarajatty qaıyrymdylyq qoryna aýdarady.
16 naýryz — Mádenıet jáne ulttyq salt-dástúr kúnine Ádebıet jáne óner mýzeıi saǵat 10:00–de «Aq bata — asyl mura» batagóıler baıqaýyn,
Oblystyq halyq shyǵarmashylyq jáne mádenı demalys ortalyǵy saǵat 11:00–de «Besikke salý» salt-dástúrinen,
«Kókshetaý» MS otbasylyq qundylyqtardy nasıhattaý aıasynda saǵat 12:00–de «Ádepti kelin — otbasy kórki» oblystyq baıqaýyn ótkizedi. Baıqaýǵa Aqmola oblysynyń aýdandary men qalalarynan 20-dan astam jas kelinder qatysady.
Aqmola oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıi qazaqtyń sýyryp salma óneri «Naýryznama» jyr arnaý baıqaýyn jáne oblystyq halyq shyǵarmashylyq jáne mádenı demalys ortalyǵymen birlesip onlaın aıtysyn ótkizedi.
Sonymen qatar, Sh.Qusaıynov atyndaǵy qazaq-mýzykalyq drama teatry men Tarıhı-mádenı murany qorǵaý ortalyǵy balalar erteńgilikteri kórermenderine saǵat 10:00, 12:00, 14:00, 16:00–de «Asyq atý» ulttyq oıynynan kórinister usynady.
17 naýryz — Shańyraq kúnine oraı oblystyq halyq shyǵarmashylyq jáne mádenı demalys ortalyǵy «Atam men ájem» oblystyq baıqaý-festıvalin uıymdastyrady.
Dál osy kúni «Neke saraıy» mekemesinde 25, 35, 45, 50 jyl otasqan otbasylardy saltanatty marapattaý rásimi ótip, «Naýryz-bazarlyq» estelik syılyqtary tabystalady.
Naýryznamanyń 18 naýryz — Ulttyq kıim kúni ulttyq kıimderdi, ulttyq qundylyqtardy tanymal etý maqsatynda «RIO» saýda oıyn-saýyq ortalyǵynda open space kreatıvti alańynda jetekshi dızaınerlerdiń qatysýymen «Balqadısha» ulttyq kıimder sherýi (defıle) ótedi.
19 naýryz — Jańarý kúnine oraı «Naýryz — eldiń zamanaýı tarıhyndaǵy aýqymdy ózgeristerge jol ashqan jańa saıası kezeńniń bastaýy» ıdeologema aıasynda jetekshi tarıhshy mamandar tarıh ǵalymdarynyń doktory, Sh. Ýálıhanov atyndaǵy Kókshetaý ýnıversıteti rektory keńesshisi Amanbaı Asylbaıuly, tarıh ǵalymdarynyń magıstri Ǵalymtaı Málikuly qatysýymen túsindirme jumystary júrgizilip, áleýmettik jeli paraqshalaryna jarııalanady.
Ereımentaý aýdanynda aqyn, ánshi, ımprovızatsııalyq óner sheberi, Qazaq KSR eńbek sińirgen mádenıet qaıratkeri Musa Asaıynovtyń 95 jyldyǵyna arnalǵan «Bala aqyn — jas daryn» oblystyq oqýshylar aıtysy, Ádebıet jáne óner mýzeıinde stýdentter arasynda «Naýryz naqyshtary» qylqalam sheberleri baıqaýy ótedi.
20 naýryz — Ulttyq sport kúni oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıinde «Atadan ul týmaıdy ondaı sabaz» atty ulttyq oıyndardan sheberlik saǵaty, álemdik kúntizbelerdi zerttegen keńestik ǵalym Myńbaı Ysqaqovqa arnalǵan «Halyq jyl sanaýynyń tarıhı negizderi jáne erekshelikteri» atty dóńgelek ústel, M.Jumabaev atyndaǵy Aqmola oblystyq ámbebap ǵylymı kitaphanasy «Qajymuqan» sporttyq-saýyqtyrý kesheninde «Júzden júırik» atty ulttyq oıyndardan jarys (asyq, toǵyzqumalaq) ótedi.
21 naýryz — Yntymaq kúnine oraı mádenıet mekemlerimen jaqyn jáne alys shetelderdiń jetekshi sheberleriniń tikeleı efırde quttyqtaý merekelik estafetasy uıymdastyrylady.
Sonymen qatar, qalanyń «Jaılaý», «Saryarqa», «Birlik», «Avtogorodok» «Temir jol» beketi shalǵaı shaǵyn aýdandary, «Kókshetaý» MS jáne «Dostar» MS alańdarynda jáne oblystyń barlyq aýdandary men qalalarynda «Kókshetaý» MS, Úkili Ybyraı atyndaǵy Aqmola oblystyq fılarmonııasynyń shyǵarmashylyq ujymdary «Jarapazan» kóshpeli kontserttik baǵdarlamalary ótedi.
22 naýryz — Jyl basy kúni Kókshetaý qalasynyń alańdary jańa naqyshta bezendirilip, alǵash ret 3 aýyl tigiledi: qazaq halqynyń áıgili ánshi-kompozıtory, aqyn Birjan saldyń 190 jyldyǵyna arnalǵan Birjan sal aýyly, qazaqtyń halyq kompozıtory, ataqty palýan, sportshy Balýan Sholaqtyń 160 jyldyǵyna arnalǵan Balýan Sholaq aýyly jáne Qolónershiler aýyly.
«Abylaı han» alańynda boı tikken 16 kıiz úılerde qazaq halqynyń umyt qalǵan salt-dástúrlerinen kórinister usynylady.
Birjan sal aýyly qala turǵyndary men qonaqtaryn «Naýryz — kóktem, jyr dýman!» atty aýqymdy teatrlanǵan qoıylymyna shaqyrady.
Alańda 200-den astam dombyrashylar qatysýymen «Dombyra party», 300-den asa bıshilerdiń qatysýymen horeografııalyq kompozıtsııa, Qazaqstannyń estrada juldyzdary «Jiger» toby, QR Ulttyq Ulanynyń án-bı ansambli, «Astana jastar teatry» óner kórsetedi.
Balýan Sholaq aýyly ornalasqan «Táýelsizdik» alańynda qazaq kúresi, toǵyz qumalaq, arqan tartý jáne basqa da kóptegen ulttyq oıyndar men sporttyq is-sharalary ótedi.
Naýryz meıramyn merekeleý aıasynda tuńǵysh ret qos alańdy jalǵastyrýshy Abaı kóshesi boıymen «Qolónershiler aýyly» ornalasady. Іs-sharalar aıasynda kóshpeli mádenıeti kórmeleri men qolónershiler jármeńkeleri ótedi.
23 naýryz — Tazarý kúni oblys tóńireginde jalpyulttyq ekologııalyq aktsııasy ótedi.
Naýryz meıramyn merekeleý aıasynda Sh.Qusaıynov atyndaǵy qazaq-mýzykalyq drama teatrynda @KELiN_KÁ.KZ» ázil-syqaq aralas dýmandy baǵdarlamasy ótedi.
