Aqmolada jazasyn ótep jatqan pedofıl eń qaýipti qylmyskerler otyratyn «jabyq» túrmege aýystyryldy

түрме
Фото: Kazinform

Aqmola kolonııasynyń ishki tártip rejımin buzǵan pedofıl asa qaýipti qylmyskerler otyratyn Qazaqstandaǵy jalǵyz «jabyq» túrme — Arqalyq kolonııasyna aýystyryldy, dep habarlaıdy Kazinform Aqmola oblysy QAJ departamentiniń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Vedomstvonyń málimetinshe, Serik esimdi pedofıl birneshe jyldan beri Aqmola kolonııasynda jazasyn ótep kelgen. Birinshi kúnnen bastap ol ózin durys ustamaǵan, túrme ákimshiligine dórekilik tanytyp, ózge sottalýshylarmen janjal shyǵaryp otyrǵan. Tipti, eshkimniń sózin elemegen.

Ol kópbalaly otbasynan shyqqan, shalǵaıdaǵy shaǵyn ózbek aýylynda ósken. Mektepti 7-synyptan tastap ketken. Jaz boıy qoı baǵyp kúneltken. Keıin óse kele, astanaǵa qonys aýdarady. Sonda dúkenshi bolyp jumys isteıtin Aıgúl esimdi áıelmen tanysyp, keıin birge azamattyq nekede turǵan.

Áıeldiń 12-13 jas aralyǵyndaǵy eki uly bolǵan. Anasynyń tańerteńnen keshke deıin jumysta bolǵanyn paıdalanǵan pedofıl eki balany bir jyl boıy zorlap kelgen. Ony anasy da bilmegen, balalardy «analaryńa aıtsańdar, ony óltiremin» dep qorqytqan.

Keıin ábden qorlyq kórgen uldarynyń biri polıtsııaǵa habarlap aıtady. Osylaısha, pedofıl Aqmola kolonııasynan bir-aq shyǵady. Alaıda, birneshe jyl boıy túrme qabyrǵasynda jazasyn ótep júrgen Serik kolonııanyń ishki tártip rejımin talaı márte buzǵan.

«Únemi túrme ákimshiligi men qyzmetkerlerine dórekilik tanytyp, ózi sııaqty sottalǵandarmen janjal shyǵarady. Túrme qyzmetkerlerin balaǵattap, qorlaǵany úshin birneshe ret eskertý de aldy. Osyndaı qylyǵy úshin sot tarapynan 40 aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde aıyppul salyndy. Kolonııanyń ishki tártip rejımin jıi buzǵany úshin asa qaýipti qylmyskerler otyratyn Qazaqstandaǵy jalǵyz «jabyq» túrme — Arqalyq kolonııasyna aýystyryldy", - dedi Aqmola oblysy boıynsha Qylmystyq atqarý júıesi departamentiniń baspasóz qyzmetinen.

Aıta ketsek, budan buryn Aqmola kolonııasynda sottalǵandarǵa kúsh qoldanǵandyǵy týraly jazǵan edik.

Сейчас читают
telegram