Aqmolada «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy boıynsha birqatar kıeli oryn qalpyna keltirildi
Oblystyq ishki saıasat basqarmasynyń málimeti boıynsha, «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn iske asyrý maqsatynda óńirdegi qoǵamdyq sanany jańǵyrtý jónindegi Ulttyq komıssııanyń hattamalyq tapsyrmalaryn oryndaý boıynsha tıisti sharalar júzege asyrylýda. Bul jumystar «Tárbıe jáne bilim», «Rýhanı qazyna», «Atameken», «Aqparat tolqyny» baǵdarlamalar arqyly júzege asyrylýda.
Onyń ishinde kıeli jerlerdi qalpyna keltirý jáne abattandyrý máselesine keletin bolsaq, «Atameken» kishi baǵdarlamasy aıasynda óńirde 81 áleýmettik jobasy júzege asyrylýda. Atalmysh baǵdarlama boıynsha Zerendi aýdanynyń metsenaty B.Kozlov Ýálı hannyń (2017 jyly - 6,5 mıllıon teńge, 2018 jyly - 7,5 mıllıon teńge) mazaryn abattandyrý boıynsha kezeń kezeńmen jumys júrgizýde. Bul osy baǵdarlama arqyly mańy abattandyrylyp jatqan oblystaǵy alǵashqy eskertkish. Ony Borıs Kozlov basqaratyn «Azııa-Agrohım» JShS jeke qarajaty esebinen júzege asyryp otyr.
Eskertkish Zerendi aýdanyndaǵy Qazaqstan aýylynyń ońtústik-shyǵys jaq tusynda 2008 jyly hannyń 270 jyldyǵyna oraı turǵyzylǵan. Qyzyl kirpishten tórt buryshty etip qalanǵan. Tóbesine jarty aıy bar kúmbez ornatylǵan. Jalpy aýmaǵy 1920 sharshy metrdi, qabyrǵalarynyń bıiktigi 8 metrdi quraıdy.
Ýálı hannyń súıegi óz zamanynda túrli saıası qaıshylyqtarǵa baılanysty ózge qazaq handary sııaqty Túrkistanda emes, týǵan jerinde jerlengen. Bastapqyda bul jerde belgi tas qana bolǵan. Onyń ózin hannyń nemeresi 1804 jyly ornatqan. Keńestik dáýirde bul jerge eshkim kóńil bólmegen. Sol sebepti, zırat qaraýsyz qalǵan. «Bul jerde Abylaı hannyń áıeli Saıman hanym men toqaldary da jerlengen degen derekter bar.
Sonymen qatar, «Rýhanı - Qazyna» kishi baǵdarlamasyn júzege asyrý sheńberinde 58 joba men qosalqy jobany qarjylandyrýǵa 695,9 mıllıon teńge qarastyrylyp otyr. Osy baǵdarlama arqyly aımaqtyń týrıstik áleýetin arttyrý úshin «Botaı-Býrabaı» ashyq aspan astyndaǵy arheologııalyq jáne etnografııalyq murajaıy ashyldy (70,0 mıllıon teńge).
Býrabaı baýraıyndaǵy Botaı qonysynyń kóne beınesin baıandaıtyn murajaı jeti turǵynjaıdan turady. Jalpy aýmaǵy 15 gektar jerdi alyp jatqan ejelgi adamdar qonysynan 150-den astam úıdiń orny tabylǵan edi. Ǵalymdar ejelgi turǵynjaılardy qazyp, qaıta turǵyzýǵa múmkindik alǵan. Ejelgi turǵynjaılardyń qabyrǵasynyń eni bir metr shamasynda, al bıiktigi 70-90 santımetr mólsherinde. Qabyrǵa perımetrleri boıynsha bóreneden órilgen, tútin shyǵatyn shańyraq pishindes tesik jasalǵan. Kádimgi qazaqtyń kıiz úıleri keıpinde. Osy jerden ejelgi adamdardyń qural-jabdyqtary, ydys-aıaqtary, tastan jasalǵan jebe, sadaq, qanjar, pyshaq tárizdi ańshy qarýlary tabyldy.
Jalpy, Aqmola oblysyndaǵy ózge de kıeli oryndardy zerttep, qalpyna keltirý jəne nasıhattaý boıynsha aýqymdy jumystar júrgizilýde. Qazirgi ýaqytta «Qazaqstannyń kıeli jerleri» jobasy sheńberinde óńirdegi kıeli jerlerdiń mádenı-geografııalyq beldeýi jasalǵan.
Oǵan oblystaǵy 200-den astam kıeli nysan enip otyr. Onyń ishinde respýblıkalyq tizimge engen nysandar qatarynda «Qumaı» arheologııalyq-etnografııalyq kesheni, Oljabaı batyr zıraty, Abylaı han alańy, Kenesary úńgiri, Oqjetpes taýy, «Bespaqyr» mazary, Baýbek batyr kesenesi, Naýan haziret (Jaqııa qajy) meshiti bar.
Sondaı-aq, Astrahan aýdanyndaǵy «Toǵyz áýlıe» molasyna da tarıhshy ǵalymdar tarapynan qyzyǵýshylyq tanytýda. Al Qorǵaljyn aýdany aýmaǵynda Jánibek hannyń kesenesi zerttelýde.
«Búgingi kúni Kókshetaý qalasynda Aqan seri, Birjan sal, Sh.Ýálıhanov (30 mln teńge) eskertkishteri jóndeýden ótse, Birjan sal aýdanynda Ramazan Elebaev, Stepnogor qalasynda Qanysh Sátbaev (78 mln teńge) eskertkishteri ornatylyp, Zerendi aýdanynda Ýálı han mazarynyń aýmaǵyn qaıta qalpyna keltirý boıynsha qosymsha abattandyrý jumystary júrgizildi (6,5 mln. teńge).
Jaqsy aýdanynyń (4,7 mln. teńge) ortalyǵymen Baýbek batyr kesenesine deıingi 10 shaqyrymdyq jol salyndy. Sondaı-aq, Qorǵaljyn keseneleriniń keshendi kıeli nysandaryn qalpyna keltirý josparlanyp otyr», deıdi Aqmola oblystyq tarıhı-mádenı murany qorǵaý jáne paıdalaný ortalyǵynyń bas ınspektory Serik Ysqaqov.
