Aqmola oblysynda til janashyrlary marapattaldy

None
Фото: Ақмола облысы әкімдігі
KÓKShETAÝ. QazAqparat – Aqmola oblysynda tilder onkúndiginiń qorytyndysy shyǵarylyp, memlekettik tildi damytý, memlekettik til saıasatyn júzege asyrý, tildik ortany qalyptastyrý salasyndaǵy jemisti eńbekteri úshin bir top aqmolalyq marapattaldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Qazaqstanda 2017 jyldan beri qyrkúıektiń 5-de tilder kúni merekesi atalyp ótiledi. Ol qazaq álipbıiniń negizin qalaýshy, kórnekti ádebıettanýshy jáne reformator-lıngvıst Ahmet Baıtursynovtyń týǵan kúnine oraılastyrylǵan.

Jınalǵandardy tilder kúnimen aımaq basshysy Marat Ahmetjanov quttyqtap, tildiń ulttyń uly qazynasy, halyqtyń rýhanı qýatynyń negizi ekenin atap ótti.

«Elimizde júrgizilip jatqan syndarly til saıasaty tolerantty tildik ortany qalyptastyrýdaǵy mańyzdy qundylyqtardyń biri bolyp tabylady. Sondyqtan memlekettik tildi basqa etnostardyń tilderimen birge damytý memleket turaqtylyǵynyń basty kepili», - dedi quttyqtaý sózinde aımaq basshysy.


Sharada tilderdi oqytýdaǵy jetistikterdi grafıkalyq túrde kórsetetin stendter, memlekettik jáne basqa da tilderdi oqytý boıynsha oqý quraldary, ádistemelik jınaqtar usynylǵan kórme uıymdastyryldy.

Sonymen birge, 10 atalym boıynsha Aqmola oblysy ákiminiń «Til janashyry» arnaıy syılyǵyna ıe bolǵandar marapattaldy.

Oblysta qazaq tilin úırený boıynsha josparly jumystar júrgizilýde. 149 mektep pen 300-ge jýyq mektepke deıingi mekeme qazaq tilinde jumys isteıdi. Jańa oqý jylynda 5 mektep ashyldy, onyń ishinde Tselınograd aýdanynyń Ótemis aýylynda, Kókshetaý jáne Qosshy qalalarynda memlekettik tilde oqytatyn 3 mektep bar.


20 jyldan astam ýaqyt boıy oblystyń barlyq óńirlerinde tilderdi damytý ortalyqtary jumys isteıdi, onda kez kelgen turǵyn qazaq jáne aǵylshyn tilderin úırene alady. Qazaqstan halqy Aqmola Assambleıasynyń janynda «Shańyraq» mektebi jumys isteýde.

Jalpy, Qazaqstan Respýblıkasy halqynyń tilderi kúnine arnalǵan jyl saıynǵy onkúndik barysynda oblysta memlekettik til men óńirde turatyn etnostardyń tilderin damytýǵa baǵyttalǵan 2000-nan astam túrli formattaǵy is-sharalar ótkizildi.

Aıta ketsek, budan buryn kókshetaýlyq orys qyzy Alena Malkova-Solopova til úırenem deýshilerge qazaq tilinen sabaq berip júrgenin jazǵan edik.



Сейчас читают
telegram