Aqmola oblysynda kásipker Ýálı han kesenesin abattandyryp jatyr
Sharaǵa aımaq basshysy Málik Myrzalın, jergilikti din ókilderi, ardagerler, tarıhshylar jáne hannyń urpaqtary qatysty.
Eske sala keteıik, Zerendi aýdanyndaǵy Qazaqstan aýylynyń ońtústik-shyǵys jaq tusynda ornalasqan Ýəlı han kesenesi 2008 jyly hannyń 270 jyldyǵyna oraı turǵyzylǵan. Eskertkish qyzyl kirpishten tórt buryshty etip qalanǵan. Tóbesine jarty aıy bar kúmbez ornatylǵan. Jalpy aýmaǵy 1920 sharshy metrdi, qabyrǵalarynyń bıiktigi 8 metrdi quraıdy. Ýálı hannyń súıegi óz zamanynda túrli saıası qaıshylyqtarǵa baılanysty ózge qazaq handary sııaqty Túrkistanda emes, týǵan jerinde jerlengen. Bastapqyda bul jerde belgi tas qana bolǵan. Onyń ózin hannyń nemeresi 1804 jyly ornatqan. Keńestik dáýirde bul jerge eshkim kóńil bólmegen. Sol sebepti, zırat qaraýsyz qalǵan.
«Bul jerde Abylaı hannyń áıeli Saıman hanym men toqaldary da jerlengen degen derekter bar», - deıdi hannyń urpaǵy Sansyzbaı Muhıtanov.
Onyń ýájine qaraǵanda, hannyń zıraty talaı ret tonalǵan. Tipti, bir kezderi osy mańda oınap júrgen balalar jer betinde shashylyp jatqan adamnyń súıekterin de taýyp alǵan. Úlkender ol súıekterdi obal bolady dep qaıta jerlegen. Keıin el bolyp hannyń basyn kótergen.
El táýelsizdigin alǵan soń, oblystyq tarıhı-mádenı murany qorǵaý jáne paıdalaný ortalyǵy bul jerdi memleket qorǵaýyna aldy. Endi ony «Azııa-Agrohım» jaýapkershiligi shekteýli seriktestigi «Týǵan jer» baǵdarlamasy sheńberinde óz qarjysyna abattandyryp jatyr. Bul atalmysh baǵdarlama boıynsha oblysta júzege asyrylyp jatqan alǵashqy joba.
«Elbasy Nursultan Nazarbaev óz maqalasynda Qazaqstannyń kıeli jerleriniń tizimin jasaý týraly tapsyrma bergen bolatyn. Osy kúni bul joba elimizdiń barlyq óńirlerinde qolǵa alynyp, naqty jumys atqarylýda. Onyń ishinde kıeli oryn bolyp sanalatyn jáne el tarıhynda eleýli oryn alatyn tarıhı tulǵalardyń jerlengen oryndary men qundy jádigerlerdi anyqtap, jan-jaqty málimet jınaý, jurtshylyqqa keńinen tanystyrý da bar. Ýəlı hannyń kesenesin abattandyrý da sol aýqymdy sharalardyń basy. Aldaǵy ýaqytta ózge de tarıhı tulǵalardyń zıraty men kıeli oryndardy qalpyna keltiretin bolamyz. Osyndaı ıgi isterge qol ushyn sozyp otyrǵan jergilikti kásipkerlerge alǵysymdy bildiremin», - dedi oblys ákimi óz sózinde.
Han kesenesin jańǵyrtý jumysyna Borıs Kozlov basqaratyn «Azııa-Agrohım» seriktestigi demeýshilik kómek retinde 6,5 mıllıon teńge qarjy bólgen. Ol qarjyǵa eskertkishtiń aýmaǵy qorshalyp, beder tastar tóseldi. Sonymen qatar, hannyń basyna minəjat etýshiler men týrıster úshin oryndyqtar ornatylyp, aǵash kóshetterin otyrǵyzý josparlanǵan. Atalmysh seriktestiktiń demeýshiligimen hannyń qurmetine as berildi.
