Ákimdikterdiń kemshiligi jekeshelendirýge kedergi jasaıdy - Baqyt Sultanov
QR Qarjy mınıstri Baqyt Sultanovtyń aıtýynsha, búginde jekeshelendirý aıasynda básekelestik kúsheıe tústi. Bir aýktsıonǵa 4-5 satyp alýshy qatysady. Buryn atalǵan kórsetkish úsh adamnan aspaıtyn. Degenmen, osy salada tártip buzýshylyqtar az emes. Máselen, satýshylar zań boıynsha belgilengen 20 kúndik ıntervaldy saqtamaıdy. Sonyń saldarynan kásiporyndar satylmaı jatady. «Ótken jyly qazan-qarasha aılarynda «Mańǵystaý Agroservıs» JShS boıynsha eki-aq saýda-sattyq ótken bolatyn. Alaıda jyldyń sońyna deıin atalǵan nysan úshinshi aýktsıonǵa shyǵarylǵan joq. Zań boıynsha ondaı kásiporyndardy árbir 20 kúnnen keıin saýdaǵa shyǵaryp otyrý qajet», - deıdi B.Sultanov.
Mınıstrdiń sózine qaraǵanda, keıbir ákimdikter jekemenshik kásiporyndardaǵy memlekettiń úlesin bólip tastaıdy da, aýktsıonǵa shyǵarady. Sodan atalǵan nysandar durys satylmaıdy. «Ondaı tártip buzýshylyqtar Qostanaı, Jambyl, Mańǵystaý oblystary men Almaty qalasynda tirkelgen. Negizi, zańdy tulǵalardyń enshisindegi aktsııalardyń úlesin bólýdi tek «Samuryq-Qazyna» aktıvterine qatysty paıdalanýǵa bolady. Sebebi ondaı sharanyń arqasynda qosymsha ınvestorlardy tartýǵa múmkindik bar», - dep atap kórsetti mınıstr Sultanov.
Budan bólek, nysandardy baǵalaý jumystary uzaqqa sozylady. Máselen, Shyǵys Qazaqstan oblysynda «Qalqymaly ótkel» JShS-ny baǵalaý sharalary tórt aı boıy atqaryldy.
Aıta keteıik, otyrys barysynda QR Premer-mınıstri Baqytjan Saǵyntaev jekeshelendirýden túsken qyrýar qarjyny Ulttyq qorǵa ýaqytynda aýdarýdy tapsyrdy. Al QR Ulttyq ekonomıka mınıstri Tımýr Súleımenov múlikti túgendeýden keıin jańa kásiporyndardyń sańyraýqulaqtaı qaptap ketetini úshin sógis estidi. Sondaı-aq, Úkimet basshysy jekeshelendirý týraly tolyq aqparatty, sonyń ishinde osy salada baıaý jumys jasap jatqan oblystardy ashyq kórsetýdi tapsyrdy.
