Ákimder oblys ortalyqtaryn ásemdep, jyltyratýǵa qumar - Berik Ábdiǵalıuly
Ǵalym Memleket basshysy saılaý kezinde bergen ýádesin iske asyrýǵa naqty kirise bastady degen pikirde.
«Sol kezde aıtylyp, eldiń kóńiline qonǵan máseleler keshegi Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda kórinis tapty. Onyń ishinde maǵan bıýdjettik qarajatty tıimdi jumsaý boıynsha bergen nusqaýlary unady. Qazaqstanda qarajat bar. Ár túrli jobalarǵa mıllıard-mıllıard aqsha ketip jatyr. Qarajatty jumsaýdaǵy negizgi ólshem adam bolýy kerek. Memleket basshysy osyny talap etip otyr. Mysaly joldy jol úshin emes, qarajatty ıgerý úshin emes, adamdar júrý úshin salady. Mine jumysqa, qarajat ıgerýge degen qatynas osy turǵyda ózgerýi kerek. Prezıdent óz sózinde mılıardtaǵan qarjy jumsap jatqan óńirlerdi mysalǵa aldy. Sol jobalardy bastamas buryn halyqpen keńesý kerektigin aıtty», - deıdi ol.
Berik Ábdiǵalıulynyń aıtýynsha, aýyldardyń qańyrap bos qalýy – búgingi kúnniń eń ózekti máselesine aınalyp otyr.
«Búginde sý joq aýyldar bar. Aýyldardan halyqtyń ketýi - úlken problema. Negizgi sebep jumyssyzdyq desek, onda zeınetkerler nege údere kóship jatyr? Sebebi, qaladaǵydaı jaıly turmys joq. Qazir ondaı jaǵdaıdy shaǵyn qazandyqtar arqyly aýylda da jasaýǵa bolady. Oǵan tehnologııa múmkindik beredi. Aqsaqaly kóshken soń aýyl da uzaqqa barmaı qurıdy. Bıýdjet únemdeý úshin 2-3 aýyldy bir aýylǵa kóshire salý kerek deıtinder bar. Osynyń saldarynan jerimiz bos, ıesiz qalýy múmkin. Memleket basshysy sony toqtatý úshin óńirlerdi damytýdyń jańa baǵdarlamasyn qolǵa alýdy tapsyryp otyr. Adam múddesin birinshi qoıý osy jerde de aldymyzdan shyǵady. Qarjyny únemdeýdi emes, adam ıgiligine tıimdi jumsaýdy oılaý qajet», - dedi saıası ǵylymdar kandıdaty.
Sarapshy keshegi Úkimet májilisinde bıýdjettiń bir bóligin halyqtyń qatysýy arqyly ıgerý sóz bolǵanyn aıtady.
«Bul álemde bar tájirıbe. Bıýdjettiń belgili bir bóligin qaıda jumsaý kerektigin turǵyndar ózderi aqyldasyp sheshedi. Bir jaǵynan osynyń arqasynda halyq ta bıýdjettiń ne ekenin kózimen kórip, túsinedi. Ákimniń negizgi jumysynyń biri – kásipkerge qoldaý kórsetý ekenin aıtyldy. Buryn bul bizde shaǵyn jáne orta bıznes ókilderine qoldaý kórsetý turǵysynda, josparly túrde júrdi. Bylaı qarasań, ákimge ol tek esep berý úshin ǵana kerek edi. Al bul joly kásipkerden túsken salyq jergilikti ákimdik bıýdjetine qalady dep otyr. Kásipkerdiń bıznesi damyǵan saıyn onyń salyǵy artady. Salyq artqan saıyn óńirdiń bıýdjeti kóbeıedi. ıAǵnı ákimdi bul iste yntalandyratyn faktor paıda bolmaq», - deıdi maman.
Ol sondaı-aq, óńirlerge qatysty teńgerimsiz saıasat qalyptasqanyn aıtady.
«Ár óńirge qarajat ár túrli bólinedi. Bul jerde ákimniń yqpaldylyǵy, biliktiligi, qujatqa tııanaqtylyǵy sııaqty dúnıeler kóp máseleni sheship júr. Memleket osynyń bárin ondaǵy halyqtyń sany men tabıǵı ereksheligine, ekonomıkasynyń tabysyna saı rettep otyrý qajet. Úkimet músheleri óńirlerde jıi júrýi kerek. Kóptegen mınıstrler aýyl túgil, aýdandarǵa aıaq baspaıdy. Eshqashan óńirlerde jumys istep kórmegen. Al ákimder búginde oblys ortalyqtaryn ásemdep, odan qalsa aýdan ortalyqtaryn jyltyratýǵa qumar. Shalǵaı aýyldarǵa aıaq baspaıtyn oblys ákimderi de bar. Aýylǵa barsa da tikushaqpen kelip, tikushaqpen ketetinderdi kórip júrmiz. Sol ákim sol jolmen júrip kórse ǵoı degen qyjyl bar el ishinde. Rasymen de, 5-6 saǵat el qusap jol azabyn kórse, birinshi kezekte tozyǵy jetken joldardy jóndetkizer edi. Ákimderge «halyqqa jaqyn bolyńdar» degende osyny meńzedi dep oılaımyn. Óz kózimmen kórgen Jezqazǵan-Qyzylorda, Ulytaý-Arqalyq, Arqalyq-Derjavınsk joldaryn mysalǵa keltirýge bolady. Sol joldar jóndelse, óńirlerdiń bir-birimen baılanysy nyǵaıar edi. Qazir jol jóndeý jumystarynda júıe joq. Bastalady da, aıaǵy suıylyp ketedi», - deıdi Berik Ábdiǵalıuly.
Ákimderdiń eldiń muń-muqtajyna qulaq túre bilýi - basty talaptyń biri bolmaq. Sarapshynyń pikirinshe, ýaqyttyń ózi óńirdegi basshylardan osyny talap etip otyr.
«Prezıdent el únine qulaq túre biletin memleket qalyptastyrý týraly aıtty. Jer-jerdegi ákimder - memlekettiń ókili. Solar ár azamattyń kókeıinde júrgen máseleni bilýi kerek. Ol úshin áleýmettik jelide belsendi jumys jasalyp, árbir ákimdik janynda arnaıy keńester naqty ispen aınalysýy kerek. Buǵan deıin halyq basshyǵa baǵynady degen túsinik bolsa, Prezıdent máseleni basqasha qoıyp jatyr. Ákimderge baǵany halyq berýi kerek. Endigide halyqtan oń baǵa almaǵan ákimniń máselesi qaralatyny da aıtyldy», - dep túıindedi ol.
