Aıda Eıvazlı: Abaı sózi – qazaqtyń boıtumary
Birneshe kún buryn Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń «Abaı jáne HHІ ǵasyrdaǵy Qazaqstan» atty maqalasyn oqydym. Bir halyqtyń ulttyq murasy, bir ulttyń jáne bir halyqtyń ulttyq bolmysy qamtylǵan maqala maǵan qatty unady.
«Abaıdyń oı-tujyrymdary barshamyzǵa qashanda rýhanı azyq bola alady» – degen Memleket basshysy Toqaev, uly oıshyldyń sózderi men ádebı murasyna súıenip, odan qalǵan «atalar sóziniń» álemdik úderister men ózgeristerge úlgi bola alatynyn aıta kele, «Qazaq eli barda Abaı esimi asqaqtaı beredi... Abaı murasy – bizdiń ult bolyp birlesýimizge, el bolyp damýymyzǵa jol ashatyn qasterli qundylyq», deıdi.
Men Abaıdy qara sózderinen tanydym. Qazaqstanda qyzmet atqarǵan alǵashqy jyldary «Qazaqstan» Ulttyq telearnasymen yntymaqtastyqta kezimde keńirek bile tústim. Sol taǵylymdy sózder, mysaldar meniń de jadyma jazyldy. Túrki folklorynda jáne turmys-saltynda «atalar sózi, ata sózi» degen tirkes bar. Kúlli túrkiniń murasyn jıǵan, túrki folkloryn zerttegen Mahmud Qashǵarı de «túrkiniń atalar sózin» jınap, muramyzdy baıytqanyn bilemiz.
Túrki áleminiń uly oıshyly, fılosofııalyq oı-pikir tarıhyn jalǵastyrýshy Abaı da óz eline, óz jurtyna uly sózder men ósıetter qaldyryp ketti. Túrki áleminiń aqsaqaly, Elbasy Nursultan Nazarbaev árdaıym Abaıdyń qara sózderinen dáıeksózder beredi. Elbasy aıtqandaı Abaı sózi – qazaqtyń boıtumary, Abaı murasy – qazaqtyń eń qasıetti qazynasy.
Sózben álemniń júıesi ózgerdi, sóz joqtan bar jasady. Uly aqyn Fızýlı aıtqandaı, «Halyqqa aýyzdyń syryn áshkere qylar sóz, Iesiniń kim ekenin áshkere qylar sóz».
Bıyl 175 jyldyq mereıtoıy atap ótilip jatqan Abaı Qunanbaıulynyń sózi – qazaq halqynyń sózi. Qazaq halqy – qazaq ultynan ǵana emes, kóptegen ulttardan quralǵan etnostyq halyq. Kók týly memlekette ómir súrip jatqan ulttar bir shańyraq astynda bas qosyp, eldi órkendetýde jáne Abaıdyń sózin dáripteýde.
Ótken jylǵy Abaıdyń shyǵarmalarynan úzindi oqý estafetasyna Ázerbaıjannyń da qatysýy kezdeısoqtyq emes. Qara sózdi eske alǵandardyń biri men boldym. Bul sózdi shalǵaıdaǵy túrki elderi Sahalarǵa, Qyrymǵa joldadym.
Qazaqstanǵa dos jáne baýyrlas el Ázerbaıjan da Abaıǵa kóp mán beredi. Halqymyz uly tulǵalar men uly sózderdiń qadirin biledi. 100 jyldyq Ázerbaıjan Memlekettik ýnıversıtetinde Abaı ortalyǵy qyzmet kórsetedi. Túrki áleminiń eń qymbat kitaptarynyń tusaýkeser rásimi de osy bilim shańyraǵynda ótedi.
Toqaev óz maqalasynda: «Abaıdy tereń tanýǵa basa mán bergenimiz jón. Abaıdy taný – adamnyń ózin ózi tanýy. Adamnyń ózin ózi tanýy jáne únemi damyp otyrýy, ǵylymǵa, bilimge basymdyq berýi – kemeldiktiń kórinisi. Intellektýaldy ult degenimiz de – osy. Osyǵan oraı Abaı sózi urpaqtyń baǵyt alatyn temirqazyǵyna aınalýy qajet» dep jazdy.
Qazaqstan Prezıdenti Q.Toqaev myrzanyń pikirlerinen shabyttanyp, men de búginnen bastap Abaıdyń qara sózderin aýdaryp, baspasózde jarııalaıtyn bolamyn. Óıtkeni onyń sózderi bilim mekemeleri, oqýshylar, stýdentter, óz jolyn taba almaı júrgen jandar úshin «atalar sózi» bolyp tabylady. Ósıet bolyp tabylady. Bizdiń atalarymyz eshýaqytta qalt aıtqan emes. Olar qara sóz aıtty, uly sóz aıtty.
Aıda Eıvazlı, Ázerbaıjan Respýblıkasy
