Aıda Balaeva: Mádenıet jáne óner adamdary halyq aldynda qyzmet etýde erekshe mıssııa arqalaıdy
ASTANA. KAZINFORM - Búgin Mádenıet jáne óner qyzmetkerleri ózderiniń kásibı merekelerin atap ótip jatyr. Osy oraıda atalǵan vedomstvo basshysy Aıda Balaeva oqyrmandarymyzben mádenı saladaǵy máseleler men ózekti taqyryptar týraly óz oı-paıymyn bólisti.
– Aıda Ǵalymqyzy, bıyl Qazaqstannyń mádenıet jáne óner qyzmetkerleri úshin mereıtoılyq jyl bolyp otyr. Týra 10 jyl buryn osy kúni kásibı merekelerin alǵash ret atap ótti. Ataýly datanyń mańyzy nede?
– Árıne, mádenıet jáne óner qyzmetkerleriniń kásibı merekesin atap ótý – bizdiń qoǵam úshin úlken mańyzǵa ıe. Ol osy saladaǵy myńdaǵan mamannyń árqaısysynyń eńbeginiń eleýli ekenin eske túsiredi. Olarsyz bizdiń damýymyz ben rýhanı baıýymyzǵa sep bolar óte mańyzdy kóptegen mádenı is-sharany ótkize almas edik. Sonymen qatar, mádenıet pen ónerdiń tárbıelik mańyzy da orasan zor. Onsyz adam birtutas, damyǵan tulǵaǵa aınalyp, rýhanı kemeldene almaıdy.
Mádenıet pen óner merekesi mádenı murany saqtaýdyń, patrıotızmdi qalyptastyrýdyń jáne qoǵamnyń jalpy mádenı damýynyń mańyzyn aıryqsha kórsetedi.
Osy oraıda, Memleket basshysynyń mádenıet salasyn damytýdaǵy erekshe rólin atap ótkim keledi. Prezıdenttiń tapsyrmasy boıynsha mádenıetti damytý, dáripteý jáne ulttyq murany saqtaý úshin qolaıly jaǵdaılar jasalyp jatyr. Shyǵarmashylyq ujymdar ulttyq mádenıetimiz ben ónerimizdi jaqyn ári alys shet elderde tanystyryp júr. Odan bólek mádenı jańa nysandar salynyp, materıaldyq-tehnıkalyq baza nyǵaıtylýda. Bul Memleket basshysynyń qoldaýymen júrgizilgen jumystyń bir bóligi ǵana.
Sondaı-aq atalǵan sala ókilderi Ádiletti Qazaqstandy qurýǵa baǵyttalǵan prezıdenttik reformalardy qoldap, muny eldiń jalpy órkendeýi men damýyna jasalǵan mańyzdy qadam retinde qarastyra otyryp, iske asyrýǵa kómektesedi.
– Mádenıet salasyndaǵy jetistikter jeterlik, biraq sonymen birge kóptegen másele de bar. Mınıstr retinde bul salaǵa 9 aı buryn keldińiz. Árıne, keıbir jahandyq nátıjeler týraly aıtýǵa áli erte, degenmen qazirdiń ózinde ne isteldi jáne alda qandaı jumystar atqarylmaq?
– Iá, bul baǵytta jumys isteý únemi jiti nazar men kúsh-jigerdi qajet etedi. Óıtkeni, bul sala arqyly halyqtarmen, eldermen mádenı baılanysty nyǵaıtyp, kókjıegimizdi keńeıte túsemiz. Memleket basshysynyń aldymyzǵa qoıǵan mańyzdy mindetteriniń biri – mádenı saıasatty jetildirýge baılanysty. 2023 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń 2029 jylǵa deıingi kezeńge arnalǵan mádenı saıasatynyń tujyrymdamasy bekitildi. Qujatta mádenı saıasatty damytýdyń negizgi prıntsıpteri men tásilderi, sondaı-aq maqsatty ındıkatorlar men kútiletin nátıjeler aıqyndalǵan.
Josparly jumys túrli baǵyttarda júrgiziledi: ınfraqurylymdy damytý, shyǵarmashylyq bastamalardy qoldaý, kadrlyq daıarlyq jáne qazaqstandyq mádenıetti shetelge tanytý. Árıne, qıyndyqtar bar, biraq sonymen birge júıeli jumys júrip jatyr, túıindi máselelerdi qalaı sheshetinimizge, ári qaraıǵy baǵyt-baǵdarymyzǵa qatysty naqty jospar bar.
Aıta keteıik, áleýmettik zertteýler halyqtyń osy saladaǵy qyzmet sapasyna qanaǵattaný deńgeıi 74% quraǵanyn kórsetti. Bul mádenı saıasatty jaqsartý boıynsha júrgizilip jatqan sharalar óz jemisin berip otyrǵanyn kórsetedi. Alaıda mádenıet pen ónerdi odan ári damytý úshin áli de kóp jumys isteý kerek.
– Mádenıet qaıratkerleri óz shyǵarmashylyǵy úshin mıllıondaǵan gonorar alady. Bul týraly pikirińiz qandaı?
– Kóbisi óner adamdary sahnaǵa shyqqany úshin mıllıondaǵan teńge alady dep esepteıdi. Árıne, ondaılar bar, biraq óte kóp emes. Tek kommertsııalyq turǵydan tabysty juldyzdar ǵana. Al negizinen ádettegi jalaqyǵa óz shyǵarmashylyǵyn bólisýge daıyn óner adamdary kóp. Olar jumys jaıyna ókpe artpaı, óz kásibine adaldyqtyń úlgisin tanytyp keledi. Olardyń adaldyǵy men isine degen súıispenshiligine eshqandaı baǵa jetpeıdi.
Bul adamdar mańyzdy mıssııany oryndap, qarapaıym halyqqa qýanysh syılaıdy, rýhanı qoldaý kórsetedi. Bul ásirese túrli syn-synaq kezinde asa mańyzdy. Máselen, muny keshegi elimizdiń batysyndaǵy sý tasqyny kezinde kórdik. Onda barsha shyǵarmashylyq ujymdar da, jeke tulǵalar da óz bastamasymen kontsertter ótkizip, túsken qarajatty zardap shekkenderge aýdaryp, bir kúndik jalaqylaryn jınap, volonter boldy. Olar osyndaı el basyna kún týǵan sátte shette qalǵan joq, máseleniń bel ortasynda júrdi.
Ár iske jankeshtilikpen kirisetin jáne udaıy eńbek etetin naǵyz patrıot jandar.
Mundaı adamdar úshin jany qalaıtyn ispen aınalysý óte mańyzdy. Olardyń arqasynda biz álem týraly jańa dúnıelerdi tanyp-bilip, rýhanı qundylyqtardan, ónerdiń tereńdigi men sulýlyǵynan lázzat alamyz.
– Atalǵan sala qyzmetkerleriniń jalaqysy qandaı? Bul baǵytta qandaı sharalar qabyldanyp jatyr?
– Mádenıet qyzmetkerlerin qarjylyq-materıaldyq yntalandyrý taqyryby bizdiń mınıstrliktiń kún tártibindegi eń ózekti másele bolyp qala bermek. Jalaqy mólsheri saladaǵy ótkir máselelerdiń biri bolǵandyqtan ǵana emes. Memleket jáne eń aldymen, el Prezıdenti bul baǵytta toqyraýdyń aldyn alý úshin bar kúshin salyp jatyr. Ótken 2023 jyldyń ózinde 64 myńǵa jýyq mádenıet jáne arhıv isiniń qyzmetkerleriniń jalaqysy 45% kóterildi.
Bul atqarylǵan jalǵyz jumys emes. Atap aıtqanda, Q.Qýanyshbaev pen «Áziret Sultan» murajaı-qoryǵyna «ulttyq» mártebe berilip, osy ujymdardyń 450 qyzmetkeriniń laýazymdyq jalaqysy 1,75 koeffıtsıenti boıynsha ósti.
Aqtóbe jáne Túrkistan oblystaryndaǵy 34 kórkemónerpaz ujymyna «halyqtyq» jáne «úlgili» ataqtary berildi.
Araǵa kóp jyl salyp, Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha «Halyq ártisi» qurmetti ataǵy qaıtaryldy. Bul marapattyń jalpyhalyqtyq mańyzy zor. Qazirgi ýaqytta bul ataqpen 8 mádenıet qaıratkeri marapattaldy. Olardyń sany jyl saıyn artatynyna senimdimin.
Árıne, bul sharalardyń barlyǵy memlekettik qoldaýdy kúsheıtýge jáne shyǵarmashylyq ujymdardyń eńbegin baǵalaýǵa baǵyttalǵan. Bul eldiń mádenı ómirin damytyp, ulttyq murany qoldaý úshin mańyzdy.
Taǵy bir másele – zańnamany jetildirgen jaǵdaıda ǵana bolatyn túbegeıli ózgerister. Bul jalaqyny qaıta qaraýǵa ǵana emes, sonymen qatar kreatıvti ındýstrııanyń turaqty júıesin qurýǵa da qatysty. Salaýatty, básekege qabiletti rýhanı-mádenı qyzmet kórsetý ındýstrııasy paıda bolmaı, jalaqyny ındeksteý máselesi týyndaı beretini anyq. Qazir osy jáne basqa da máselelerdi sheshý joldaryn qarastyryp jatyrmyz.
– Qazir bizde el biletin juldyzdar kóp bolǵanymen, jańa esimder ashylmaı jatqan sııaqty?
– Olaı dep aıta almas edim. Jyl saıyn naǵyz juldyzǵa aınalatyn jańa talanttar shyǵyp keledi. Biz elimizde mýzykany damytyp, talantty mýzykanttardyń jańa býyndaryn qalyptastyrý jolynda únemi jumys isteımiz. Jańa esimderdi ashyp, jas talanttardy qoldaý úshin barlyq jaǵdaı jasalǵan.
2023 jyly Bıbigúl Tólegenova atyndaǵy Halyqaralyq vokalıster baıqaýy, skrıpkashylar baıqaýy, Nurǵısa Tilendıev atyndaǵy respýblıkalyq dırıjerler baıqaýy, Qurmanǵazy atyndaǵy dástúrli mýzykalyq aspaptarda oryndaýshylar baıqaýy sııaqty halyqaralyq jáne respýblıkalyq dodalarda 65 jas talant jeńimpaz boldy.
Bul baıqaýlardyń basty maqsaty – daryndy ónerpazdardy anyqtap, qoldaý ǵana emes, sonymen qatar, olardyń kásibı ósýi men damýy úshin múmkindikter jasaý.
– Qazaq mádenıetin shetelde qanshalyqty jaqsy biledi?
– Bizdiń mádenıetke sheteldikter erekshe qyzyǵady. Jyl saıyn túrli janrlar men baǵyttardaǵy halyqaralyq konkýrstar men festıvalderge qatysý, sondaı-aq, «mádenıet kúnderi» formatyndaǵy is-sharalardy uıymdastyrý, mereıtoılyq datalardy merekeleý bul úderiste mańyzdy ról atqarady.
Mysaly, Sultan Beıbarystyń 800 jyldyǵyn merekeleý aıasynda 660 is-shara ótkizdik, onyń ishinde 7-i shetelde boldy. Kaırde Sultan Áz-Zahır Beıbarys meshitiniń ashylýy, «Qazaqstannyń sándik-qoldanbaly óneri» sheberleriniń kórmesi jáne basqa da aýqymdy is-sharalar ótti. Bul jobalar qazaq mádenıeti jankúıerleriniń nazaryn aýdarǵany sózsiz.
Sondaı-aq Qazaqstan 60-shy Venetsııa bıennalesine qatysty. Bul – úlken oqıǵa. Onda biz «Jerūiyq: kókjıekten tys kózqaras» taqyrybymen ulttyq pavılondy alǵash ret tanystyrdyq.
Aldaǵy ýaqytta jańa kórmeler men is-sharalar, sonyń ishinde Parıjdegi Gıme Shyǵys óner murajaıyndaǵy ulttyq óner kórmesi kútip tur. Onyń ashylýy qarasha aıyna josparlanǵan.
Odan bólek bıyl qazaq mádenıeti men ónerin dáripteý maqsatynda Tájikstanda, Túrikmenstanda Qazaqstannyń mádenıet kúnderin ótkizýdi josparlap otyrmyz.
Óz kezeginde Túrikmenstan, Ázerbaıjan, Armenııa jáne Egıpet te óz mádenıeti men ónerin bizdiń elimizde kórsetýge daıyn.
Biz týrısterdi tartý jáne tarıhı oryndardy tanymal etý jumysyn jalǵastyramyz. Osyǵan baılanysty Gaýhar Ana, Esik, Ordabasy murajaı-qoryqtarynyń aýmaǵynda vızıt-ortalyqtardyń qurylysy, «Bozoq» ashyq aspan astyndaǵy Ulttyq saıabaǵyn qurý boıynsha jumystar júrgizilip jatyr.
Tarıhı-mádenı mura obektilerin ıÝNESKO-nyń Búkilálemdik mura tizimine engizý, «Uly Jibek joly: Ferǵana-Syrdarııa dálizi» transulttyq nomınatsııasy boıynsha 6 obekti boıynsha nomınatsııalyq dose ázirleý jumystary jalǵasýda.
SІM-men birlesip, ıÝNESKO-nyń materıaldyq emes mádenı murasynyń ókildik tizimine Qazaqstannan eki elementti – «Salbýryn» men «Betashar» jáne Ózbekstanmen birlesip bir elementti – «Keste-sıýzanna» óneri boıynsha kópultty nomınatsııany engizý jumysy júrgizilýde.
Bıyl 11 jylda alǵash ret materıaldyq emes mádenı muranyń ulttyq tizbesi jańartyldy. Oǵan qosymsha 75 element kiredi.
Sondaı-aq kúni keshe ǵana ózderińiz biletindeı, mınıstrliktiń qoldaýymen Qazaq Culture aqparattyq-tanymdyq platformasy iske qosyldy. Mádenıet saıty 8 tilde habar taratady.
Osylaısha, túrli mádenı is-sharalar men belsendi halyqaralyq qyzmetti uıymdastyrýdyń arqasynda qazaqstandyq mádenıet halyqaralyq mádenı baılanystardy nyǵaıtýǵa yqpal ete otyryp, elimizden tys jerlerde tanylyp keledi.
– Mádenı ortalyqtar týraly aıtaıyqshy. Bilýimizshe, Qazaqstannyń mádenı ortalyǵy QHR-da ashylmaq...
– Mádenı ortalyqtar eki el arasyndaǵy baılanysty nyǵaıtýda jáne mádenı murany nasıhattaýda mańyzdy ról atqarady. Mádenı ortalyqtardy ózara qurý týraly úkimetaralyq kelisimge 2023 jylǵy qarashada Astana qalasynda qol qoıyldy. Qazirgi ýaqytta biz Beıjińde qazaqstandyq mádenı ortalyqty ashý jáne kontentti tolyqtyrý boıynsha belsendi jumys istep jatyrmyz. Qytaı tarapy da Qazaqstanda óz ortalyǵyn ashýǵa nıetti.
Osy bastama aıasynda «Bir beldeý, bir jol» halyqaralyq jobasynyń 10 jyldyǵyna oraılastyrylyp Beıjińde kóshpeli kórme ótti. Kórmege «Esik» memlekettik tarıhı-mádenı murajaı-qoryǵynyń qorlarynan saq-úısin dáýiriniń eksponattary qoıyldy.
– Materıaldyq-tehnıkalyq bazany nyǵaıtýda qandaı sharalar qabyldanyp jatyr? Bárine málim, kóptegen mádenı nysannyń ǵımarattary tozǵan. Onyń sebebi belsendi paıdalanýmen qatar, maqsatsyz paıdalaný, aıtalyq, barlyq jınalystar, aktsııalar, jerleý rásimderi... Buǵan shyǵarmashylyq adamdardyń ózderi de shaǵymdanady. Osy oraıda taǵy bir suraq, keıbir quraldardyń sońǵy 30 jylda jańartylmaǵany ras pa?
– Ókinishke qaraı, bul salada uzaq ýaqyt boıy sheshimin tappaǵan júıeli máseleler bar. Mýzykalyq aspaptarǵa qatysty másele de osyǵan saıady.
Mádenı nysandardyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasyna keletin bolsaq, sońǵy jyldary Memleket basshysynyń tikeleı qoldaýymen kórnekti ǵımarattardy rekonstrýktsııa jasaýǵa kóp kóńil bólindi. Atap aıtqanda, «Qazaqkontsert» memlekettik akademııalyq kontserttik uıymynyń ǵımaratyn kúrdeli jóndeý, «Astana opera» memlekettik opera jáne balet teatrynyń sahnalyq jabdyqtaryn jańǵyrtý josparlanǵan. Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesiniń «Qazaq» kúmbeziniń apatqa qarsy jáne konservatsııalyq jumystary júrgiziledi.
Endigi kezekte – Natalııa Sats atyndaǵy balalar men jasóspirimderge arnalǵan memlekettik akademııalyq orys teatrynyń ǵımaratyn qaıta jańartý jáne respýblıkalyq memlekettik akademııalyq Nemis drama teatrynyń ǵımaratyn jóndeý. Tutastaı alǵanda, mýzeıler, teatrlar men orkestrler sııaqty, ártúrli nysandardy jańartý jáne jóndeý olardyń shyǵarmashylyq jáne mádenı murany usynýy úshin qolaıly jaǵdaılardy jasaý úshin qajet.
Óńir basshylary jańa nysandardyń qurylysy boıynsha jeke tapsyrmalar aldy. Atap aıtqanda, Shymkent, Semeı jáne elimizdiń basqa da oblys ortalyqtarynda jańa teatrlar salynady.
Mádenı ınfraqurylym jańartylyp, aktıvter jańa alańdarmen tolyǵatyny túsinikti. Biraq, biz kóne murany qatań tártippen saqtaýǵa mindettimiz. Osyǵan baılanysty shyǵarmashylyq ujymdardaǵy áriptesterdiń mádenı nysandardaǵy maqsatsyz jumystarǵa qatysty alańdaýshylyǵyn túsinemin ári qoldaımyn.
Árıne, biz olardy tyńdap, belgili tulǵalarmen qoshtasý rásimi jıi ótetin teatr qyzmetkerleriniń psıho-emotsıonaldyq jaǵdaıyna den qoıýǵa tyrysamyz. Sondyqtan biz múmkindiginshe jaqyndaryna basqa da balama formalar bar ekenin jetkizýge tyrysamyz. Meniń oıymsha, kóp uzamaı biz keńestik kezeńdegideı mádenıet mekemelerinde eske alý keshterin uıymdastyrý tájirıbesinen múldem bas tartamyz.
– Qorytyndylaı kele, osy úlken salanyń qyzmetkerlerine qandaı tilek aıtasyz?
– Mádenıet jáne óner salasynyń barlyq qyzmetkerlerine shalqar shabyt, shyǵarmashylyq órleý jáne tolaıym tabys tileımin. Árbir jobalaryńyz kórermenge qýanysh syılap, mádenı muraǵa qosqan úlesterińiz baǵa jetpes qundylyqqa aınalsyn. Maqsattaryńyzǵa jetýde tabandy bolyńyzdar, jańa kókjıekterdi ashyp, ıdeıalaryńyzdy batyl júzege asyryńyzdar. Sizderdiń jumystaryńyz álemdi nurǵa bólesin, jaryq syılasyn jáne bul qyzmet sizderge de jetistikter men tabys ákeledi dep senemin.
