Ahmet Baıtursynulynyń úıi buzyldy: Qostanaı ákimdigi jaǵdaıdy túsindirdi

None
None
QOSTANAI. QazAqparat - Qostanaı oblysy ákimdiginiń mádenıet basqarmasy Ahmet Baıtursynuly dúnıege keldi delinetin kirpish úıdiń súrilýine qatysty pikir bildirdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Buǵan deıin Ahmet Baıtursynuly týyp-ósken dep boljanǵan Jangeldi aýdanyndaǵy úıdiń buzylǵany jaıly aqparat jarııalaǵan bolatynbyz.

Bul týraly QazAqparat tilshisine oblystyq mádenıet basqarmasy túsinik berdi.

«Birinshiden, Ahmet Baıtursynuly dúnıege kelgen úı buzylǵan joq. Ol úı áldeqashan tabıǵat zańdylyǵymen qırap bitken, - dep túsindirdi vedomstvo basshysy Erlan Qalmaqov. - 2009 jyly jergilikti qoǵamdastyqtyń kúshimen aǵartýshy úıiniń irgetasy qalanǵan jerde qalpyna keltirý jumysy júrgizildi, samannan shaǵyn úı salyndy. Sodan beri ol úı «Ahmet Baıtursynuly dúnıege kelgen úı» dep atalyp ketti. Árıne, ol asa kórnekti deýge kelmeıtin, sáýlet talaptaryna saı emes edi. Sonymen qatar, osy jyldar ishinde ǵımarat aıtarlyqtaı eskirdi, óıtkeni qolda bar materıaldardan salynǵan».

Óńirde Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyǵyn merekeleýge daıyndyq bastalǵanda jergilikti turǵyndardyń, jurtshylyqtyń ótinishi boıynsha úıdi jóndep, ǵalymnyń murajaı-úıine aınaldyrý týraly sheshim qabyldandy.

«Іs-sharalar josparyna murajaı salý isi engizildi. Biz onymen aınalysa bastadyq, aýdan ákimdigi konkýrs jarııalap, merdiger anyqtaldy. Biraq qurylys sapasyz materıaldardan bastalǵandyqtan, aýdan ákimdigi tapsyrys berýshi retinde jumysty toqtatyp, merdigermen kelisimshartty buzdy. Qazir jańa joba boıynsha jańa úı salý sharalary qarastyrylýda, - dep túsindirdi Erlan Qalmaqov. - Buryn ǵımaratty qalpyna keltirýge 20 mıllıon teńgeden astam qarajat kerektigi aıtylǵan. Qazir ol ózekti emes. Sebebi jańa ǵımarat salý jáne ony tarıhı eksponattarmen toltyrý máselesi mańyzdy bolyp otyr», - dep tolyqtyrdy vedomstvo basshysy.

Jaqyn arada jańa merdiger anyqtalyp, qurylys bastalady dep josparlanǵan.

Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyǵyna arnalǵan merekelik sharalarǵa, ıaǵnı qyrkúıekke deıin murajaı-úıdiń qurylysy aıaqtalady.


Сейчас читают
telegram