AHAT bóliminde tirkelgen árbir akt azamattardyń bolashaq quqyǵyna áser etedi
ALMATY. KAZINFORM – Almaty qalasynda azamattyq hal aktilerin tirkeýmen 8 AHAT bólimi aınalysady. Onda 66 adam jumys isteıdi. Kazinform tilshisi atalǵan mekemeniń kúndelikti atqaratyn jumysymen tanysyp qaıtty.
Qazir AHAT organdary týýdy, ólimdi, neke qııýdy jáne buzýdy memlekettik tirkeýdi júrgizedi, azamattyq hal aktileriniń jazbalaryn ózgertedi, tolyqtyrady, túzetedi, qalpyna keltiredi jáne kúshin joıady.
Sanaly ǵúmyryn osy salaǵa arnaǵan qyzmetkerlerdiń biri - Gúlbaný Aldamjarova. Onyń AHAT bóliminde jumys istep jatqanyna 35 jylǵa jýyqtaǵan. Aıtýynsha, búgin qyzmet kórsetý jumysy ońtaılana túsken.
– 1990 jyldyń jeltoqsan aıynda Almaty kalasyndaǵy Oktıabr, qazirgi Túrksib aýdandyq AHAT bólimine jumysqa ornalastym. Onda 23 jyl jumys istedim, keıin Medeý aýdandyq AHAT bólimine aýystym. Mine, sodan beri bir jerde nápaqamdy taýyp júrmin. 2000 jyldardyń basynda memlekettik akt jazbalaryn qolmen toltyryp tirkeıtinbiz, 2008 jyldan bastap kompıýterlik baǵdarlamaǵa saı ár azamatty JSN-ne sáıkes engizip kelemiz.
Gúlbaný Aldamjarova turǵyndardy qabyldaý, keńes berý, durys jol silteý jaýapty is ekenin atap ótti.
– Bul salanyń ereksheligi – jan-tánińmen jumys isteýdi talap etedi. AHAT bóliminde tirkelgen árbir akt jazbasy azamattardyń bolashaqta quqyǵyna áser etetin mańyzdy qujattar. Mundaǵy jumys jaýapkershiligi mol ári qyzyqty. Qalamyz kúnen-kúnge keńeıip, halyq sany ósip keledi. Jumys istep júrgen sheteldik azamattar da bar. Sondyqtan bizdiń atqaratyn jumys kólemdi. Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyqtarynan túsken aryzdardy ýaqytyly oryndaý basty mindetterdiń biri.
Sonymen qatar, ol AHAT qyzmeti tek týýdy, nekeni nemese qaıtys bolǵanyn tirkeýmen shektelmeıtinin jetkizdi.
– Mekeme jeke derekterdiń ózgerýin tirkep, áke bolý, bala asyrap alý faktisin anyqtaıdy. Uıym qyzmetkerleri qujattardyń túpnusqalaryn beredi, joǵalǵan nemese urlanǵan jaǵdaıda kóshirmelerin jasaıdy, belgili bir akt jazbalaryn qalpyna keltiredi. Barlyq qujattar AHAT muraǵatynda 1 jyldan 75 jylǵa deıin saqtalady, – deıdi maman.
Aıtýynsha, akt jazbalaryn 75 jyldan keıin memlekettik arhıvke joldaıdy, ol jerde ómir boıy saqtalady. ıAǵnı, qaǵaz qum bolǵansha.
Naýryzbaı aýdandyq AHAT bóliminiń basshysy Gúlzıra Nesipbekqyzy, tsıfrlandyrý aıasynda azamattyq hal aktilerin tirkeý qyzmetteri qazir jańarý satysynda ekenin tilge tıek etti.
– Almaty boıynsha azamattyq hal aktileri jazbalarynyń elektrondy muraǵatyn qalyptastyrý boıynsha jumystar atqarylyp jatyr. 2008 jylǵa deıingi elektrondyq muraǵattyq málimetterdi toltyrý boıynsha jumys júrgizip jatyrmyz» - deıdi ol.
Aıta keteıik, 2023 jyldyń 1 shildesinen bastap AHAT fýnktsııalary «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporatsııasyna berilgen edi.
– AHAT fýnktsııalary berilgennen keıin qyzmet kórsetý júıesi, ótinishterdi qabyldaý jáne óńdeý tártibi ózgermedi. Búginde AHAT bólimsheleriniń mamandary memlekettik qyzmetker bolyp sanalady, sondyqtan olardyń jas jubaılarǵa kommertsııalyq qyzmet kórsetýge quqyǵy joq. Olardyń mindeti - ótinishti qabyldaý, tirkeý kúnin belgileý, tirkeýdi júrgizý jáne qujat berý. Al Azamattarǵa arnalǵan úkimet - kommertsııalyq qyzmet kórsetetin korporatsııa. Sondyqtan korporatsııaǵa ótken qyzmetkerler de naryqqa qatysýshy bolady. Bul degenimiz - olardyń jas jubaılarǵa arnalǵan naryqtaǵy barlyq kommertsııalyq qyzmetterdi kórsete alatynyn bildiredi, – dep atap ótti Almatydaǵy «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporatsııasy fılıalynan.
Memlekettik korporatsııanyń málimetinshe, 2024 jyldyń 11 aıynda AHAT jelisi boıynsha Almaty HQO arqyly 77 465 qyzmet kórsetildi.
– Ótken jyldyń 11 aıynda 38 998 týý jáne 14257 ólim aktisin tirkedi. Sonymen qatar, 19 778 neke qıyldy. Aıta ketý kerek, Almaty qalasy nekesin qıyp shańyraq kótergen juptardyń sany boıynsha respýblıka kóleminde alǵashqy orynda tur. Alaıda ajyrasý da azaımaı otyr. Byltyr nekeni buzý jáne tegin, atyn, ákesiniń atyn ózgertý týraly 4 429 jazba tirkeldi,– dep habarlady korporatsııanyń baspasóz qyzmetinen.
AHAT bóliminiń negizgi qyzmetteri:
– Atyn, ákesiniń atyn, tegin aýystyrýdy tirkeý, onyń ishinde azamattyq hal aktileri jazbalaryna ózgerister, tolyqtyrýlar men túzetýler engizý;
– Qaıtys bolýdy tirkeý, onyń ishinde azamattyq hal aktileri jazbalaryna ózgerister, tolyqtyrýlar men túzetýler engizý;
– Azamattyq hal aktileriniń jazbalaryn qalpyna keltirý jáne joıý;
- Azamattyq hal aktilerin tirkeý týraly qaıtalama kýálikter nemese anyqtamalar berý;
– Neke qııýdy jáne ony buzýdy tirkeý, onyń ishinde azamattyq hal aktileri jazbalaryna ózgerister, tolyqtyrýlar men túzetýler engizý;
– Bala týýdy tirkeý, onyń ishinde azamattyq hal aktileriniń jazbalaryna ózgerister, tolyqtyrýlar men túzetýler engizý.
Esterińizge salsa keteıik, neke qııý týraly ótinish 15 kúntizbelik kún buryn berilý kerek. Atalmysh qyzmet elektrondy úkimet portaly nemese ekinshi deńgeıli bankterdiń qosymshalary arqyly onlaın rejıminde qoljetimdi. Jas jubaılar AHAT bóliminde nekelerin saltanatty túrde qııatyn bolsa, qosymsha qyzmetke tapsyrys bere alady.
Qala boıynsha aýdandyq AHAT bólimderinde kúnine 160-qa jýyq jup nekesin qıdyryp zańdastyrady. Nekege ótinish bergen juptardyń ortasha jasy erler úshin 27 jas, áıelder úshin 25 jas.
AHAT organdarynyń tarıhy
Qazaqstan tarıhy Reseı tarıhymen tyǵyz baılanysty bolǵandyqtan, Reseıde Qazan tóńkerisine deıin 1722 jyldan bastap azamattyq hal aktilerin tirkeý atqarymdaryn konfessııalar shirkeýleri, sınagogalar, meshitter atqarǵan.
1917 jyly 18 jeltoqsanda RKFSR Halyq Komıssarlar Keńesi «Azamattyq neke, balalar jáne hal aktileri kitaptaryn júrgizý týraly» dekret qabyldady, onda azamattardyń nekeni, balanyń týýyn tirkeý úshin qalalyq (aýdandyq, ýezdik nemese bolystyq zemstvo) basqarmaǵa qarasty nekeni jáne týýdy tirkeý bólimine júginýi qarastyryldy.
Bul bólimderde týý, nekege turý jáne qaıtys bolýdy esepke alý jónindegi arnaıy kitaptar júrgizildi.
Qazaqstan Respýblıkasynda AHAJ organdarynyń resmı qurylý kúni Qazaq Avtonomııaly Sotsıalıstik Keńestik Respýblıkasy Halyq Komıssarlary Keńesiniń dekreti qabyldanǵan kúnmen baılanysty - 1921 jyldyń 5-naýryzy.
Sol 1921 jyly Orynborda ádilet halyq komıssary Ǵ.Álibekov qyrǵyzdar, qazaqtar arasynda nekege turý quqyǵy týraly dekretke qol qoıdy.
Táýelsiz Qazaqstandaǵy AHAT organdarynyń jumysy
Qazaqstanda Neke jáne otbasy týraly jańa kodeks qoldanysqa engizilgen 2012 jyldyń qańtarynan beri AHAJ (azamattyq hal aktilerin jazý) bólimderi AHAT - azamattyq hal aktilerin tirkeý bólimi dep atalady.
Qazaqstandy tsıfrlandyrý aıasynda Azamattyq hal aktilerin tirkeý týraly elektrondy málimetterdi engizý jumysy júrgizilip jatyr. Respýblıka boıynsha azamattyq hal aktileri jazbalarynyń elektrondyq muraǵatyn qalyptastyrý 2007 jyldyń ekinshi jartysynda bastaldy.
Qazir 1937-2008 jyldar aralyǵynda qurylǵan elektrondy muraǵat málimetterin toltyrý boıynsha jumys atqarylyp jatyr.
Osyǵan deıin AHAT óz fýnktsııalaryn HQO-ǵa bergennen keıin kommertsııalyq qyzmet kórsete me, degen saýal tóńireginde materıal jazǵan edik.